Oad, tangud, puu- ja köögiviljad on toit, mida arstid soovitavad süüa neil, kelle kolesteroolitase on kõrgenenud.Foto: Kalev Lilleorg
Nipid
9. veebruar 2017, 17:15

Rasvane toit viib halva kolesterooli taseme kõrgele (2)

Kõrgenenud kolesteroolitaseme puhul on esimene samm menüü ümberkujundamine. Oad, herned, täisteratooted, puu- ja köögiviljad on need, mida võiks oma tervise huvides rohkem süüa ning hoiduda rasvasest lihast, friikartulitest ja maiustustest.

Kolesterooli on organismis laias laastus kahte liiki. Kuna vererasvade transport kehas toimub lipoproteiinide vahendusel, eristatakse madala tihendusega lipoproteiine (ingl low density lipoprotein ehk LDL) ja kõrge tihedusega lipoproteiine (ingl high density lipoprotein ehk HDL). LDL-kolesterool võib ladestuda veresoonte seintesse, mille tulemusel muutuvad veresooned aja jooksul üha kitsamaks ja arterid lupjuvad, mis on südame-veresoonkonna haiguste üks olulisimaid riskifaktoreid. HDL-kolesterool kogub kehast kokku liigse halva kolesterooli ja toimetab selle tagasi maksa. Hea kolesterool on suuteline lahustama veresoonte seintele juba kinnitunud halba kolesterooli, aidates vältida veresoonte lupjumist. Seega peaks LDL-kolesterooli olema organismis võimalikult vähe, HDL-kolesterooli aga võimalikult palju.

„Arstidele ütleb üldkolesterool üsna vähe. Meie tahame teada, palju on inimestel halba ehk LDL-kolesterooli, kuna see on agressiivne kolesterool, mis teeb veresoontele kurja,” selgitab Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse vanemarst Anu Hedman. „Kui inimene on terve, peaks tema LDL-kolesterooli tase jääma alla 3 mmol/l. Inimesel, kel on diabeet või südame-veresoonkonnahaigus, läbipõetud infarkt või veresooni parandatud, on LDL-kolesterooli eesmärkväärtus alla 1,8 mmol/l,” toob dr Hedman välja halva kolesterooli piirnormid.

Rasvad peidetud kujul

Kolesterool ega vererasvad pole iseenesest ohtlikud, need on eluks hädavajalikud ained. Kolesterooli peamine tootmine organismis käib maksas, aga lisaks saame seda a toidust. Probleem on sageli koguses.

Rahvusvaheliste normide järgi soovitatakse päevas süüa kuni 300 milligrammi kolesterooli. Tegelikkuses kipub kogus paisuma kaks korda suuremaks, milles on süüdi liigne rasvarikaste toiduainete söömine.

Rasvane sealiha ja suitsuvorst, samuti juust, kana- ja vutimunad, krevetid, kalamari – need kõik on toekad kolesteroolitaseme tõstjad. Uuringud näitavad, et 70 protsenti rasvadest süüakse peidetuna ehk toiduainetes, mille rasvasisaldust kohe ei märkagi. Eriti palju peidetud rasvu sisaldub röstitud maapähklites, friikartulites, kartulikrõpsudes ja salaamis. Seevastu kiudainerikas toit – köögiviljad, salat, kartulid, puuviljad, täisteratooted – viib vere kolesteroolitaseme alla. Kui probleem on tõsine, võib arst kirjutada kolesterooli alandavaid ravimeid (statiine), kuid tõhusat abi on ka igapäevaste toitumisharjumuste muutmisest. Muidugi peaks peale toitumise muutmise kaasnema korrapärane füüsiline koormus ning tervislik elustiil, näiteks suitsetamisest loobumine.

Kellel ja kui sageli mõõta?

Üldiselt soovitatakse, et iga üle 30-aastane täiskasvanu peaks teadma oma kolesteroolinumbreid ja vererõhku ning oma vere kolesteroolitaset võiksid terved inimesed kontrollida iga viie aasta järel.

Kõrget kolesteroolitaset võivad rasvarikka toidu ja mitmete haiguste kõrval põhjustada samuti geenid. Ühe Suurbritannias tehtud uuringu järgi võiks kolesteroolitaset mõõta juba 15 kuu vanuselt, leidmaks varakult üles need lapsed, keda ohustab perekondlik hüperkolesteroleemia ehk sünnipäraselt kõrge LDL-kolesterooli tase, mis suurendab oluliselt südamehaiguse riski. Briti meditsiiniteadlased leidsid uuringus, et 1–9-aastastel lastel kolesteroolitaset mõõtes oleks võimalik avastada 88 protsenti hüperkolesteroleemiaga patsientidest.

Ida- Tallinna keskhaigla südamekeskuse vanemarst dr Hedman leiab, et nii vara pole lapse kolesteroolitaset mõõta vaja. „Laste puhul on mõtet seda teha alates kümnendast eluaastast, kui peres on tõesti perekondlik hüperkolesteroleemia ja alla 50-aastastel pereliikmetel on olnud südameatakke. Lapsi hakatakse uurima siis, kui see haigus on vanematel-vanavanematel on. Perekondlikku hüperkolesteroleemiat esineb õnneks suhteliselt harva. Lapsi hakatakse ravima siis, kui laps saab aru, mis haigusega on tegu ja miks ta peab ravi saama, üldjuhul puberteedieas,” märgib arst.

---

Kas teadsid?

Pehme rasv on tervislikum

Rasvadest on kasulik eelistada pehmeid taimerasvu ja toiduõlisid. Vastavalt sellele, mitu vesinikuaatomit ühe süsinikuaatomi külge kinnitub, on tegu küllastatud (kõik vesinikuaatomid on seotud) või mono- või polüküllastamata rasvhapetega. Loomsed rasvad sisaldavad palju halbu küllastatud rasvhappeid, taimsed rasvad seevastu palju häid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid.

Seda, milliseid rasvhappeid toidurasv sisaldab, võib kindlaks teha konsistentsi järgi. Üldiselt kehtib reegel, et mida tahkem on külmikust võetud toidurasv, seda rohkem sisaldab see küllastatud rasvhappeid. Mida pehmem toidurasv, seda enam sisaldab see küllastamata rasvhappeid.

---

Neli tervislikku taime, mida toidule lisada:

Küüslauk

Värsked koriandrilehed

Ingver

Aasristik

Arvatakse, et aasristikul on kolesterooli alandav toime. Ajakirjas European Journal of Clinical Nutritions avaldatud uuringu järgi vähendab aasristik LDL-kolesterooli taset ja parandab veresoonte elastsust. Kuivatatud aasristikust võib teha teed, võttes ühe teelusikatäie droogi kuuma vee kohta.