Rootsi teadlased uurisid kehalõhnade seost haigustega. Paljud loomad suudavad lõhna järgi haigust tunda ning väldivad siis haigestunud liigikaaslast. Teadlaste väitel on alust arvata, et lõhnade seos tervisliku seisundiga võib pädev olla ka inimeste puhul.
Teadlased süstisid osadele katsealustele endotoksiine, teistele platseebot. Terved inimesed, kelle immuunsüsteem toksiinidele reageeris, hakkasid juba mõne tunni pärast eritama eemaletõukavaid aroome. Millised lõhnad millistest haigustest märku annavad?
Magus hingeõhk võib olla märk suhkruhaigusest.
Suhkruhaige keha hakkab rasvhappeid lagundama, et nendest energiat ammutada. Kehas kuhjuvad kahjulikud ained ehk ketokehad. Üks neist, atsetoon, tekitab suulõhna, mis on magus ja meenutab puuvilja maitset.
Haisvad jalad viitavad jalaseenele
See ei tohiks väga üllatada. Seennakkus võib olla põhjus, miks sokid õhtuti eriti vastikud juustuhaisu eritavad.
Vänge haisuga väljaheide võib tähendada, et sul on laktoositalumatus
Laktoositalumatusega inimese peensool ei suuda laktoosi seedida ning see jõuab käärsoolde, mitte vereringesse. Sealsed bakterid kääritavad laktoosi selliselt, et tekib eriliselt vastiku haisuga vedela konsistentsiga roe.
Tugevalõhnaline uriin annab märku põletikust
Kuseteede põletikuga lisandub uriinile tugev, vahel lausa keemilisena tunduv lõhn. Kuna naistel esineb kuseteede põletikku rohkem, eiravad mehed sageli ebameeldivat haisu, mida tualetis käies tunnevad. See on viga, sest kuseteede põletik võib olla millegi tõsisema sümptom, näiteks neerukivid või suurenenud eesnääre.
Halb hingeõhk ja unehäired
Kui ärkad hommikuti pidevalt halva hingeõhuga, võid sa kannatada uneapnoe käes. Ummistav uneapnoe takistab sul öösel korralikult ja regulaarselt hingamast. Lihtsalt öeldes – hakkad norskama. Öö läbi lahtise suuga norskamine teeb suu väga kuivaks ja seal hakkavad möllama bakterid, mis tekitavad ebameeldivaid lõhnu. Vilets uni norskamise pärast võib viia ka tõsisemate probleemideni nagu kõrge vererõhk ja südamehäired.
Kommentaarid