Kust leida pärast tõsist kukkumist abistavad vajalikud kargud või küünarkepp?

Et talvisel ajal traumasid vältida, tasub vanematel inimestel üle vaadata oma karkude ja jalutuskeppide all olevad otsikud. „Kulunud või katkise kummiotsikuga abivahend on tegelikult ohtlik ka sellisel pinnasel, mis ei ole libe, sest katkine kummiots ei pruugi pinnasega haakuda ning abivahend võib ootamatult paigast libiseda. Jäise ja lumise ilmaga liikumiseks hangivad paljud endale ka kepi ja kargu külge kinnitatava jääteraviku, mis libedal pinnasel stabiilsemat tuge pakub,“ selgitab Invaru, teise invaabivahendite müügiga tegeleva ettevõtte, klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido.

Samuti saab Tiido sõnul paigaldada jalanõude külge spetsiaalsed libisemisvastased tallad – neid on tänu takjapaelale üsna lihtne paigaldada ja nad ei kao kasutamise käigus tänavale või metsarajale ära.

Enamikke abivahendeid saab mugavalt laenutada

Üsna paljud pööravad pilgu invaabivahendite poole alles siis, kui juba on mingi õnnetus juhtunud. Väiksemad abivahendid, näiteks jääteravikud, tuleb välja osta, kuid näiteks karke, küünarkeppe ja rulaatoreid saab laenutada.

„Näiteks ratastooli, karkude ja tugiraami üürimine sobib paljudele just siis, kui abivahendi vajadus on lühiajaline. Mugav on see ka neile, kelle tervislik seisund on muutlik. Nii saab abivahendi lihtsama või keerulisema vastu kergesti välja vahetada,“ sõnab Kadri Tiido.

Abivahendite laenutamiseks ja ostmiseks tuleb kaasa võtta isikuttõendav dokument, soodushinnaga laenutamiseks on vaja arstitõendit. Kerli Limbergi sõnul saab tõendi perearstilt. „Kui on tegu eaka inimesega, siis on perearst kursis tema haiguslooga. Operatsioonile mineku puhul teab raviarst samuti, et on vaja teatavaid tooteid,“ lisab ta.

Õigete abivahendite välja valimisel abistavad füsioterapeudid. „Kui meie juurde tuleb inimene ise, siis saame kohapeal proovida, kuidas talle vahend tundub ja kas on mugav. Juhul kui üks või teine toode ei sobi, siis saab selle alati ümber vahetada. Kui tuleb lähedane, siis küsitleme teda põhjalikult: uurime vanust ja kui suured on tema jõuvarud,“ räägib Limberg.

Luumurdude järgselt abistavad kargud ja küünarkepid

Kuna talvisel ajal sagenevad libedaga kukkumise tõttu luumurrud, siis tuleks valida sobivad abivahendid lähtuvalt arsti soovitustest. „Enamasti kasutatakse alajäseme luumurru korral küünarkarke või kaenlaaluseid karke, mis annavad kõndimisel suurema stabiilsuse – neid saab kasutada ka siis, kui ühte jalga maha toetada pole võimalik,“ selgitab Invaru füsioterapeut Kairit Pärna.

Küünarkarkude oluliseks plussiks on see, et need võimaldavad paremat kehahoiakut – mida sirgem on kasutaja ülakeha asend, seda parem on küünarkarke kasutada. Viimased nõuavad kasutajalt paremat koordinatsiooni võrreldes kaenlaaluste karkudega ja nendega on ebatasasel pinnasel kergem liikuda, kuna nad võimaldavad erinevaid kõnnimustreid. „Kaenlaalused kargud pakuvad küll laiemat tugipinda ning nõuavad kasutajalt vähesemal määral koordinatsiooni ja stabiilsust, kuid nendega liikumine ei ole nii vaba kui küünarkarkude puhul,“ toob Pärna välja.

Kõndimiskeppi tasub pärast luumurde vältida. „Trauma puhul me neid ei soovita, sest need pole nii stabiilsed. Need on sobilikumad kerge tasakaaluhäire puhul,“ nendib Kerli Limberg. Pärna lisab aga, et kõnnikepi puhul tasuks meeles pidada, et selle kasutamine suurendab koormust ühele ülajäsemele, sest sinna langeb enamus keharaskust.