Foto: ARNO SAAR
Kommentaar
10. veebruar 2017, 17:17

Einar Ellermaa | Alkoholipiirangu komöödiat on raske draamaks tagasi pöörata (18)

„Ei tea, millal need vaheseinad siia ehitatakse?“

„Ei ole aru saanud, aga vist kohe sel aastal.“

„Ei no nalja peab ikka saama.“

„Kuule, aga need seinad vist tühistati?“

Selline vestlus toimus suure toidupoe alkoholiosakonna kõrval.

Ühel keskmisel meediatarbijal on tõepoolest juba väga raske jälgida, mida ja millal uus alkoholiseadus ära keelab. Info on nagu saumikseriga peas segi lastud: mis on sotsiaalministri ja tema kolleegide unistus, mis on esialgne seaduseelnõu, mis tegelik seaduseelnõu ja mis seaduseks saanud.

Teatakse, et palju asju keelatakse ära, aga mis täpselt ja millal, seda enamik ei tea. 

Ei, suurte üle 450ruutmeetrise müügipinnaga toidupoodide vaheseinu ei ole tühistatud ja need tõenäoliselt tulevad.

Võtame Jevgeni terviseks!

Seaduseks pole uued piirangud veel saanud. Valitsus on eelnõu saatnud riigikogusse, kus see tõenäoliselt ka vastu võetakse.

Tuhanded väikepoed pääsesid alkoholi peitmisest seina taha ja tanklad võivad ka alkoholi edasi müüa, sest muidu oleks pidanud hulga väiketanklaid lihtsalt pankrotti laskma. Need piirangud olid unistustes ja esialgses seaduseelnõus, aga võeti välja. Küll aga peavad alkoholjoogid olema teistest kaupadest eraldi ega tohi läbi akna õuest paista. Keelatakse alkoholi degustatsioonid poodides.

Mu meelest jäi seaduseelnõusse sisse päris veidraid keelde. Keelati happy hour ehk soodsa hinna tunnid ja näiteks õlle kuuspaki ostmine ei tohi olla soodsam kui ühe purgi ostmine. See on ikka tõeline peenhäälestus. Ja alkoholipudel ei tohi õuest läbi poeakna paista. Aga kui paistab ainult päikesega?

Täielikult keelatakse alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias, pikendatakse reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21 kuni 22 ja keelatakse alkoholireklaam ajakirjade lisaväljaannete esi- ja tagakaantel.

Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus jõustuks piirangud 1. jaanuaril 2018.

Sel juhul hakatakse vaheseina tõesti ehitama kohe sel aastal.

Hoolimata sellest, et paljud piirangud langesid ära ja seaduseks ei ole saanud veel ükski, ei taha kired selle teema ümber vaibuda ning minister Jevgeni Ossinovski terviseks joomised ja ettepanekud ta vaheseinaga ühiskonnast eraldada jätkuvad. Umbes nii, nagu Gorbatšovi karskusvõitluse haripunktis 1980ndate teisel poolel tavatses öelda mu teedeinsenerist sõber: „Seoses sellega, et Leninil lapsi ei olnud, võtame!“

Ajad on sellised, et inimesed on hakanud sotsiaalmeedias üksteisele rohkem halvasti ütlema kui aasta tagasi. Uue valitsuse pärast, Pätsi ausamba pärast, Donald Trumpi pärast, Venemaa pärast. Aga alkoholipiirangute pärast ei öelda halvasti üksteisele, vaid ettepanekute autoritele pisiasjadega tegelemise pärast, nagu kuuspakk ja happy hour.

Gorbatšovi ajal läks piirangutega samamoodi, et asi kiskus kohe suureks komöödiaks, mida oli hiljem raske draamaks tagasi pöörata. Enamik ühiskonda käitus nagu ulakad koolilapsed, kes õpetajate eest salaja nagu kiuste võtsid napsi. Ja õpetajad ka võtsid salaja napsi. Ainus, mida saavutati, oli niigi nõrga majanduse õõnestamine.

Samasugune komöödia nagu 1980ndatel „salaja“ joomisega on nüüd juba Lätist alkoholi vedamisega. Selle ümber on palju toredat elevust, mis pigem asetab alkoholi Lätist toomise positiivsesse valgusse. Kes toob, kui palju ja mis maksab – need teemad tekitavad palju elevust. Seda positiivset valgust on jube raske keelata, aga seda üritatakse väga väiksena näidata.

Riik karjatab poolearulisi

Väga kahju, et see vajalik ettevõtmine takerdus kiirustamisse, pisiasjadesse ja vaenlaste otsimisse ning muutus pärisvõitlusest pigem asendustegevuseks. Rahulikuma alguse juures oleks piirangud palju rahulikumalt vastu võetud. Paljudes asjades on enamik ju samal arvamusel, eriti mis puudutab alkoholi ja selle reklaami kättesaadavust alaealistele. Aga siingi on väga tähtis kodust saadav isiklik eeskuju, mitte riigi keelud.

Eestis on üle 60 000 alkoholisõltlase, kes koormavad oma tervisehädadega haigekassat, aga keda kogu see võitlus üldse ei koti, kui kasutada rahvasuus levinud väljendit. Keegi neist ei oota õhinal pubis, millal ometi happy hour algab.

Üks Vene kirjanik ütles, et alkohoolik joob siis, kui tahab, ja joodik joob siis, kui tahab, ja siis ka, kui ei taha. Probleem on ju joodikutega. Piirangute õigustamiseks toodi kõik masendavad näited joodikute töömaalt ehk selge alkoholismi vallast, aga piirangud ise ei võitle alkoholismi, vaid alkoholi vastu.

Kui keegi purjus peaga enda või teised surnuks sõidab või kodus abikaasat tümitab või redelilt alla kukub, mis seos on sellel happy hour’i pidamisega pubis või kuuspaki hinnaga või läbipaistmatu vaheseinaga poes? Või isegi õlleaktsiisiga, sest purjujoomiseks on õlu Eestis kogu aeg olnud kallis kraam. Aga lahja alkoholi aktsiisi tõstetakse veelgi. Ükski vähegi mõistlik inimene ei vaidle samas vastu sellele, et alkoholisõltuvus on suur probleem. Joodikud joovad liiga palju. Põhjus ei ole ahvatlev telereklaam või läbi poe- või baariakna paistev pudel, või jumal hoidku, happy hour, vaid põhjus on organismis sees ja vajab meditsiinilist sekkumist. 

Mina olen nii vana inimene, et mäletan nõukogude ajast kampaaniat, kus korduvalt purjuspäi sõitnud juhi autole pandi numbrimärk, mis algas O tähega. Rahvasuus kutsuti seda oinamärgiks. Märgi vastased küll selgitasid, et auto pole süüdi ja see märk ei takista jälle purjuspäi rooli minemast, ei O-märgi saanud auto ega mõne teise auto rooli. Vastuväited ei aidanud. Märgi pooldajate retoorika oli tollal samasugune nagu praegu väga rangete alkoholipiirangute toetajate retoorika: kes O-märki ei toeta, see pooldab purjuspäi autojuhtimist ja inimeste tapmist või sandistamist. See O läkski käiku, aga loomulikult polnud sellest mingit kasu. 

Mind isiklikult need müügi- ja reklaamipiirangud üldse ei häiri. Tundub, et suurt enamikku alkoholi tavatarbijaid need ei häiri. Mind häirib see, et riik võtab mind kui vastutustundetut joodikut ning keelab ja käsib tühiseid pisiasju. Sellega tehakse rahvast vastutustundetu poolearuliste kari. Mida nõmedam ja koomilisem tundub võitlus alkoholi vastu, seda positiivsema kuvandi omandab kahjuks alkoholi tarbimine.