Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
15. veebruar 2017, 13:40

Kuidas on õige mõõta vererõhku?

Et vererõhumõõt oleks tõene, tuleks seda mõõtes silmas pidada mõnesid kindlaid punkte.

• Enne vererõhu mõõtmist istu viis minutit rahulikult.

• Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all ning mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istu seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.

• 30 minutit enne vererõhu mõõtmist väldi suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.

• Aseta mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhumõõtja juhendis või palu arstil-apteekril õige koht näidata).

• Mõõda vererõhku iga kord kaks-kolm korda paariminutise vahega, nii väldid võimalikke mõõtmisvigu.

• Vanemaealised ja diabeediga inimesed, samuti neeru- ja südamehaiged peaksid uute soovituste järgi vererõhku mõõtma ka seistes, sest rõhk kipub eriti vanematel inimestel püsti tõustes langema. Seistes määratakse vererõhku üks ja kolm minutit pärast püsti tõusmist.

• Rütmihäiretega inimestel võivad mõõtmistulemused olla valed – näiteks ei näita aparaat tulemust või on see iga kord erinev. Seetõttu oleks hea esimene kord vererõhku mõõta apteekri või perearstiga. Nii on näha, kas kodus mõõdetud tulemused on õiged.

Sagedaseimad vead vererõhu mõõtmisel

• Vererõhu mõõtmisel ei tohi keha ja käsi pinge all olla. Käsi ei tohi olla üles tõstetud.

• Vererõhku ei tohi mõõta vahetult pärast aktiivset tegevust.

• Tihti eksitakse manseti asukohaga. Näiteks istutakse diivanil või toolil ja käsi pannakse kõrgemale lauale. Eriti oluline on manseti südame kõrgusel asumine randmeaparaadi puhul. Kui mansett asub südamest kõrgemal, siis tulevad vererõhuväärtused madalamad, kui mansett asub madalamal, siis kõrgemad.

• Kasutatakse vale suurusega mansetti. Enamasti kasutatakse normaalsuurusega mansetti, kuid näiteks hüpertoonikud on sageli ka ülekaalulised ja nende õlavarred on suuremad. Sellisel juhul tuleks valida laiem mansett. Kitsa mansetiga on vererõhuväärtused kõrgemad, laiaga madalamad.

• Kindlasti peaks kasutama valideeritud seadmeid ja neid vastavalt juhisele taatlema.

• Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanemaealistel. Kui erinevust pole, pole probleemi, kuid mul on patsiente, kellel on vahe ka 50–60 mm Hg. Esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt, vaadata, kumma käe tulemus oli kõrgem ning jäädagi sellelt mõõtma. Kõrgem vererõhk on tavaliselt paremal käel.

• Kui kodus mõõdetud vererõhk on väga erinev arsti juures mõõdetud tulemustest, võib arst välja pakkuda ööpäevase jälgimise – selleks kasutatakse vastavat seadet, mis mõõdab vererõhku 24 tunni jooksul mitu korda ning võimaldab leida usaldusväärse tulemuse.

Allikas: kardioloog Margus Viigimaa