Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (lüh. MIT) hiljuti avaldatud uuring väidab, et inimese aju on eriti vastuvõtlik teatud tüüpi rütmidele. Kuid see oleneb ka inimese päritolust.
Enim "meeldib" meie ajule korrapärane rütm, näiteks neli lööki, millel on täpselt sama pikkusega vahed. Kusjuures, nagu uuringust selgub, on see rütmieelistus täiesti universaalne. See meeldib lääne inimesele, kes kuulab moodsat popmuusikat raadiost või nutiseadmest ja pärismaalasele, kes pole nn vaibakloppimise tümpsu elu sees kuulnudki. Siiski, kui eri taustaga inimestel lasti neile ette mängitud rütmi korrata, olid tulemused mõnevõrra erinevad.
MIT katsetes paluti katsealusel tudengitel korrata lihtsat rütmi, mida neile lindilt ette mängiti. Tudeng koputas, mida oli kuulnud, seda lindistati, mängiti talle uuesti ette, tudeng omakorda koputas vastu ja nii edasi. Iga korraga mõõdeti koputuste pausides ja tugevuses väikesi erinevusi. Nagu siis, kui räägid kellelegi edasi lugu, mida kelleltki kuulsid. Lisad omi sõnu ja rõhutad võib-olla pisut erinevaid asju, ehkki mõte jääb samaks.
Lääne tudengite rütmieelistused sarnanesid väga populaarsele muusikale, mida lääne inimene raadiost kuuleb. Kui aga sama test tehti Boliivia tsimane hõimu liikmetega, siis oli selge, et nemad eelistasid pigem rütmikombinatsioone, millesarnaseid võib leida nende enda pärimusmuusikas. Seega on meie eelistustes siiski ka omajagu harjumust.
Milline iganes on sinu eelistatud rütm, kuula seda, sest muusika teeb tuju rõõmsaks nii linnavurlel kui pärismaalasel.
Kommentaarid (0)