TÖÖVÕIME KAOTANUD NAINE: "Olin väga õnnelik, et ma üldse kuskile tööle sain!" (67)

Inimene tunnistatakse surnuks, kui ajutegevus on lõppenud. Meie riigis on töövõimetus seotud olulisel määral käte-jalgade "töövõimega". Samas pidevalt füüsilise töö osatähtsus igal pool väheneb ja asendub nö. mõttetööga. Seega on vajalik korraldada ümberõpet, mis seda soodustab ning mis välistab käte-.jalgade töö. Millekski on iga inimene vajalik, see tuleb üles leida. Peale sõda oli artell "Invaliid" Tallinnas. Mida kõike seal ei tehtud... mänguasju, rätsepatööd, pimedad punusid korve, metallitööd. Ajad muidugi muutunud aga üksjagu vajadusi on säilinud. Probleem on pigem meie ettevõtjates, kes neid võimalusi ei näe ja muidugi seadusandluses, mis sugugi si soodusta, pigem taksitab ja loob mõttetuid erinõudeid.

Ma olen 60%puudega ja sain nadi palga eest osalise ajaga tööd.aga tänu sellele on õhtuti suured valud,jalad paistes ja närvid läbi.viimasel ajal kannan nuga kaasas,kui keegi mulle trammis midagi halvasti ütleka.pussitaks ära et vangla saada.arstid usuvad valu aga mitte meeleseisundit.

väike vahepõige, kuhu suur hulk meie raha läheb: kagu- eestis käies on iga teine (eriti mees) grupi peal. grupp on saadud padujoomisest tingitud tüsistustest. pea kõik mu sugulased on sealkandis sellise elu peal. ja aru ma ei saa, kust saavad rahasid iga päev juua.
see selleks, on kindlasti paljusid, kes kaotanud tervise muudel põhjustel. ise teenin lisa nt käsitööga, mida saab teha kodus.

tegelikult räägitakse väga vähe tööloldud aastatest saadud psüühilistest haigustest. Mida aasta edasi, seda tugevamalt on hakanud tööandjad töötajaid survestama- koondatute töö jagatakse ülejäänud töötajate vahel ära (seejuures lisatasu maksmata). Mingit valikut ei ole, teed ära, sest tervis ei luba enam uut töökohta otsida. Pinge aina kasvab, öösiti ei maga, muutud närviliseks jne. Mitmed noored juhid ei oska töötajatega otse suhelda, asutusesisene kommunikatsioon käib vaid arvutite kaudu. Täiesti võõras olukord vanemale põlvkonnale, kes ootavad just näost-näkku teemade arutelusid. Kogesin ise seda. Koosolekutel toonitas juhataja pidevalt, et kui on mure, tulge minu juurde ja rääkige. Mitmel korral üritasin tema kabinetis tööprobleemidest juttu teha, kuid vastused olid üleolevad ja süüdistavad. Lõpptulemus oli koondamine. Oleksin kindlalt töövaidluse võitnud, kuid närvid ei kannata enam. Nüüd tunnengi, et ei taha enam tööle minna. Õnneks varsti pensioniaeg käes. Mingigi sissetulek olemas.

"Töölepinguseadusega saab inimese lahti lasta, kui ta on olnud aasta jooksul neli kuud haiguslehel – selle alusel mind ka lahti lasti," - saan aru,et tööandjal on jama, aga tegelikult otsige ebaõigluse ja inimõiguste ignoreerimise tunnuseid sellest väitest

kui taotletakse gruppi ja töötab ikka täiekoormusega kahes kohas!

Mitu puudega inimest on ministeeriumidesse tööle võetud?

Olen ka 80% töövõimetu, seda juba 16 aastat. Õigupoolest esialgu peale ravi ei soovinud ma ei gruppi ega pikemat haiguslehte aga grupp ikka tuli ja seda koos väitega, et tööl käia ei tohtivat. Igatahes töölt vallandati ka päevapealt ja ega varasemat tööd poleks ehk jaksanud teha. Aasta aega elasin erinevatest juhutöödest, kiiresti sain ka selgeks, et üle paari päeva järjest isegi kergelt füüsilist tööd teha ei jaksanud. Sain lõpuks kontoritööga võrdse ameti, ehk veidi närvilisema ja töö õhtuti ning puhkepäeviti. viis või kuus aastat pidasin vastu aga siis olin rohkem haiguslehel kui tööl ja jälle sain sule sappa, õigupoolest küll minu algatusel. Kuna vallandati, siis pöördusin ka töötukassasse, eks iga sent oli oluline, tööpakkumisele ma eriti ei lootnud, pole suhtleja mees ja välimuselt ka müüjaks ei sobi, teadmiste poolest usun, et tehnikapoodides saanuks hakkama. Igatahes lõpetasin HK suhted kui pakuti saeraami töökohta, enne mind pakuti sama ametit kiduravõitu pensionieelikule. Vähe sellest, et mõlemad poleks tervise ja jõu poolest hakkama saanud, vähemalt minul oleks logistiliselt võimatu olnud ka töökohta jõuda. Igatahes "kergitasin kaabut"ja lootsin, et enam sellesse hullumajja asja ei ole. Eksisin ja kui nüüd ametnike pakutud töökohtadest peaks loobuma jään ilma abirahast ning arvatavasti ka ravikindlustusest.
Seda töövõimetusreformi on pika aja jooksul silutud vähegi toimivaks aga probleeme on seal hulgim. Alustaks sellest, et ühesuguse abiraha saavad kerge töövõimetusega inimesed ja need kes napilt jäävad alla täieliku töövõimetuse latti. Ometigi varasema arusaama korral oligi abiraha mõeldud töövõimelanguse kompenseerimiseks, ehk palgalisaks. Sovjetiajal oli loomulik, et II ja III grupi invaliidid tööl käisid. Abiraha võrdne suurus polekski oluline, ehki väikse vahega aga kodus olles vajame kõik samas mahus toetust. Aga kui 10% töövõimetusega (endine määrang) leiab töökoha, kus palk alla Eesti keskmise (üle selle inimesi ma ei tunnegi) saab ta kodus oleva 80% töövõimetusega inimesega ühesugust toetust. Pole nagu enam kuigi aus aga see pole kõige hullem, palgasaajal pole ka ohtu abirahast ilma jääda aga see, kes tõesti ei jaksa mingit tööd teha või ei leia tööandjat kes lepiks poolikute tööpäevadega ja töölise iseärasustega, peab kogu aeg arvestama, et võib sattuda tööluuserite sekka ja oma toetusest ehk varasemast invapensionist mingiks ajaks ilma jääda.

Ärge saage palun minust valesti aru, aga ma ei saa enam midagi aru ja vajan abi, kuidas inimesel, kellel pole töövõimet teeb tööd. Mis töö see selline on, kus inimene, kellel pole töö võimet töötab?

"riigitoetusega toime ei tule"...Aga ärme sellest teemat tee! Las ikka inimesed on ise kõiges süüdi ja las inimesed tõmblevad ise, et ellu jääda! Meil on inimest vaja vaid siis kui valimised on! Peale valimisi võiksid näiteks invaliidid käija iga aasta tõestamas, et neil on invaliidsus ja see pole iseenesest aasta jooksul ära kaudnud.

Keegi on väga rõõmus, et tööle sai muidu nälg majas. Keegi rõõmustab selle üle, et ei pea enam tööl käima, sest lakkamatu rahavool täidab kõik unistused (?).

See ju vana tõde, kuid riik arvab teisiti, töötukassa aitab kõik tööle! Kui olid arutelud, siis millegi pärast puudega inimeste jutt jäi hüüdja hääleks. Ma kohe ootan, millal need hõisked hakkavad tulema, et mõni puudega inimene on omale osalise ajaga töö leidnud,(mida pole aastatega ise suutnud leida, kuid tänu töö reformile on ta rakenduse leidnud)

koerailm!
Ärge küsige vigase inimese töö eest sotsiaalmaksu ja igapäevast aruandlust . Paljud neist saaks võimetekohast tööd ja töötukassa eriosakond sulaks!!

Riik suure suuga lubas ministri näol,et töövõimereform toob õnne invaliidide õuele. Töötukassa mobiliseeris samuti ajuinvaliide ja palkas nad konsultantideks. read suurenesid kohe 500 kärsa jagu.