1. Uinuva kaunitari sündroom
Selle põhjus on teadmata, kuid avaldub see selles, et inimene võiks justkui kogu päeva maha magada. Vähene ärkvel oldud aeg möödub imelikult käitudes, loiduses ja segaduses. "Uinuvaid kaunitare" iseloomustab peataolek ja häire all kannatajad kirjeldavad, et neile tundub, nagu maailm oleks fookusest väljas. 70% kannatajatest on teismelised poisid. Sündroom võib iseenesest minna ja tulla ja kestab tavaliselt mõne kuu.
2. Õudusunenäod
Enamik meist on kogenud vastikut unenägu, kus meid aetakse taga või meie ees seisab jõletis, kes meid ära tahab süüa. Kui õudusunenägudest aga igaöine nähtus saab, on tegu millegi tõsisemaga. Tõenäoliselt soosivad õudukaid stress ja vähene uni, samas on hirm vastikute unenägude ees just see, miks mõned inimesed magama jääda ei julge ja puhkamisaeg väheseks jääb.
3. Unes kõndimine
Pole teada, mis paneb kuni 15% täiskasvanuid ja veelgi suuremat arvu lapsi öösiti ringi käima. Teada on vaid, et unes kõndimine on geneetiliselt päritav. Kuigi uneskõndija äratamine pole ohtlik, on seda öösiti jalutamine ise. Kui on teada, et kodus keegi öösiti jalutama kipub, on parem põrandalt ära koristada juhtmed ja muu kola, mille otsa võib komistada, sest uneskõndijad saavad väga sageli viga just kukkudes.
4. Plahvatava pea sündroom
Õnneks ei ole selle häire nimetus sama kui sümptom. Tegelikult tähendab see une ajal valju heli kuulmist, mis inimese üles äratab. Heli võib sarnaneda trummitaldrikute põrinaga või päris plahvatusega, mida inimene kuuleb justkui enda peas või kõrva ääres. Plahvatava pea sündroom pole ohtlik, kuid pole ka teada, mis seda põhjustab.
5. Hallutsinatsioonid
Inimesed, kes unega seotud hallutsinatsioonide käes kannatavad, näevad neid kas siis, kui on magama jäämas või kui on äsja ärganud. Enamasti kuuldakse korraks mingeid hääli või nähakse kedagi oma toas. Tavaline on näha seintel putukaid või ämblikke. Kõige sagedamini on hallutsinatsioonid narkolepsia sümptomiks. Vahel võivad kõik inimesed neid kogeda, aga kui hallutsinatsioonid kaasnevad juba ka päevasel ajal väsimust tundes, on mõistlik arstiga konsulteerida.
6. Unes karjumine
Enamasti esineb seda lastel. Järsku on inimene voodis tikksirgelt istukil ja karjub, on millegi pärast hirmul või mures, kuid paistab, et tegelikult ta midagi ei näe ega mõista. Mõne minuti pärast uinub ta uuesti ja hommikul ei mäleta juhtunust midagi. Taas ei teata seda, mis unes karjumist põhjustab, kuid arvatakse, et seda võivad esile kutsuda palavik ja stress. Hea on see, et vanusega unes karjumine tavaliselt kaob.
7. Unehalvatus
Unenägude ajal lülituvad meie tahtele alluvad lihased välja. Siis võime aga üles ärgata, kuid keha jääb endiselt halvatuks. Nagu sellest veel vähe oleks, kaasnevad sellega ka sageli hallutsinatsioonid, kus nähakse deemoneid, "kaabuga mehi" ja muid õudusi. Arvatakse, et kohtumised UFO-de ja vaimudega on unehalvatuse ajal kogetud nägemused. Vahel võib isegi tekkida tunne, et sind puudutatakse või kägistatakse. Arvatakse, et unehalvatusel võib olla seoseid migreeniga.
8. REM-une käitumishäire
Kui unehalvatuse ajal ei suuda inimene liigutada, siis REM-une käitumishäire probleem on vastupidine. Keha ei ole piisavalt liikumatu ja inimene hakkab unenäos toimuvaid liigutusi järele tegema. Kuna sageli kiputakse jooksma või vehkima, on väga kerge viga saada. Äratamise järel mäletab inimene unenägu, kuid mitte oma liigutusi. Seda häiret saab ravimitega leevendada.
9. Öösiti söömine
Inimesed, kes selle häda käes kannatavad, võivad päeval enda isusid suurepäraselt kontrolli all hoida, kuid öösel tormavad nad kööki, et valimatult vitsutada. Ohtlik on see, et lisaks suurtele kogustele võivad nad süüa tooreid toiduaineid. Või siis hakkavad kokkama, kuid une ajal ahjuga toimetades ei ole inimene sama tähelepanelik kui ärkvel olles. Ka öist söömist on võimalik õigete ravimitega kontrollida.
10. Unes seksimine
Seda harvaesinevat häiret on vähe uuritud, kuid on täheldatud juhtumeid, kus inimene kõrvalmagajat oma oigamisega häirib või endale liigse masturbeerimisega viga teeb. Ühtegi piisavalt tõsiseltvõetavat uuringut pole selle nähtuse kohta tehtud, kuid ka siin kahtlustatakse peamise põhjustajana stressi.
11. Unetus
Selle häirega on mingil eluetapil pidanud rinda pistma pea kõik inimesed. Suutmatus uinuda võib pikema aja järel tervisele väga ohtlikuks muutuda. Õnneks on seda võimalik erinevate harjutuste, ravimite ja vahel ka üldisema elustiili muutmisega ravida.
Kommentaarid (0)