Uudised

Cambridge’i teadlased lõid kunstliku embrüo (1)

Toimetas Greete Kõrvits, 3. märts 2017, 18:40
Foto: PantherMedia / Scanpix
Hiirte rakud, mis kasvasid geelis, hiire kehast väljast, arenesid ise primitiivseteks embrüoteks. Nende areng jõudis välja kuni raseduse esimese kolmandiku lõpuni, kirjutab The Guardian.

Üks suurimaid loodusimesid on viljastatud munaraku arenemine embrüoks ja selle arenemine looteks - elu algus. Nüüd on teadlased Cambridge’i ülikoolis suutnud sellega kunstlikult hakkama saada. Esimest korda arenes hiire tüvirakkudest elu alge, kunstlik embrüo, laboritingimustes.

Teadlased lasid kunstlikel embrüotel kasvada seitse päeva – see on umbes kolmandik hiire tiinuse pikkusest. Selleks ajaks olid rakud moodustanud anatoomiliselt täpse alge, millest tavalise tiinuse puhul areneks välja platsenta ja hiire loode.

Teadlased rahustavad, et nende eesmärk pole hakata kunstlikult ja emakaväliselt kasvatama ei hiiri ega beebisid. Nende huvi on uurida embrüo varast arengut ja saada vastuseid selle seni väheuuritud protsessi kohta.

Seni on teadlastel olnud keeruline embrüot uurida, sest emaka sees on pisikest organismi ultraheliga äärmiselt keeruline jälgida. "Mitu nädalat hiljem saab seda juba ka ultraheliga uurida," selgitab bioloog Magdalena Zernicka-Goetz. "Aga selles staadiumis on see meile suhteliselt tundmatu. See on nagu arenguetappide must kast."