Cambridge’i teadlased lõid kunstliku embrüo (1)

Üks suurimaid loodusimesid on viljastatud munaraku arenemine embrüoks ja selle arenemine looteks - elu algus. Nüüd on teadlased Cambridge’i ülikoolis suutnud sellega kunstlikult hakkama saada. Esimest korda arenes hiire tüvirakkudest elu alge, kunstlik embrüo, laboritingimustes.

Tealdased kombineerisid loote tüvirakke ja põisloote külge tekkiva toitelehe ehk trofoblasti rakke, mis kasvasid kehast väljas väikese tilga geeli sees ja muundusid algelieks embrüoks, mis oli täiesti samasugune sellega, mis areneks normaalsetes tingimustes emaka sees.

Teadlased lasid kunstlikel embrüotel kasvada seitse päeva – see on umbes kolmandik hiire tiinuse pikkusest. Selleks ajaks olid rakud moodustanud anatoomiliselt täpse alge, millest tavalise tiinuse puhul areneks välja platsenta ja hiire loode.

Teadlased rahustavad, et nende eesmärk pole hakata kunstlikult ja emakaväliselt kasvatama ei hiiri ega beebisid. Nende huvi on uurida embrüo varast arengut ja saada vastuseid selle seni väheuuritud protsessi kohta.

Seni on teadlastel olnud keeruline embrüot uurida, sest emaka sees on pisikest organismi ultraheliga äärmiselt keeruline jälgida. "Mitu nädalat hiljem saab seda juba ka ultraheliga uurida," selgitab bioloog Magdalena Zernicka-Goetz. "Aga selles staadiumis on see meile suhteliselt tundmatu. See on nagu arenguetappide must kast."