Keha

Rinnavähki haigestumine kasvab: mammograafiline sõeluuring aitab tõsist tõbe varakult avastada 

Silja Paavle, 9. märts 2017, 10:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
Rinnavähk on Eestis kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel, kuid sellest on võimalik paraneda. Juhul, kui see on avastatud võimalikult varajases staadiumis.

Igal aastal diagnoositakse nimelt Eestis üle 650 esmase rinnavähi ning haiguse esinemissagedus on tõusva trendiga.

Samal teemal

Parim võimalus seda varakult avastada on rinnavähi mammograafiline sõeluuring. "Enne sõeluuringutega alustamist oli rinnavähk väga tõsine diagnoos, mis lõppes sageli surmaga. Sõeluuringuga on võimalik rinnavähk varakult avastada. Meie kogemus kinnitab, et varases staadiumis avastatud rinnavähiga naiste viie aasta elulemus on ligi 100%," räägib Tartu ülikooli kliinikumi radioloog dr Sulev Ulp.

Ta paneb südamele, et kui naine kuulub rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi, ei pea kutset ootama jääma. 2017. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967.

Kui kutse on käes või naine kuulub sihtgruppi ja leiab, et õige aeg uuringus osaleda on käes, tuleks end sobivasse uuringut teostavasse asutusse telefoni teel järjekorda panna.

Uuringupäeva saabudes soovitab Sulev Ulp veerand tundi enne uuringu algust kohale minna koos isikut tõendava dokumendiga.

Mammograafiauuringul tuleb vööni lahti riietuda ning radioloogiaõe juhendamisel mammograafi juurde minna. Seal asetab õde rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb röntgeniülesvõtted kummastki rinnast kahes suunas.

Sulev Ulp ütleb, et uuring võib plaatide surve tõttu tunduda veidi ebamugav. Vaatamata sellele on äärmiselt oluline olla paigal, sest mida õhemaks õnnestub rind plaatide vahel pressida, seda väiksem on kiirgusdoos ja kvaliteetsem pilt. Radioloog paneb südamele, et kui protseduur tundub valus, tuleb sellest radioloogiaõele kõnelda, sest koostöö õega on uuringu tulemuse ja ka naise mugavuse huvides äärmiselt oluline.

Kui radioloogiaõe kogenud silm märkab pildil midagi kahtlast, võib kohe olla vajalik lisapildi tegemine. "See hoiab hiljem ära vajaduse naist põhjuseta tagasi kutsuda," märgib Ulp.

Kui pildid on tehtud, vaadatakse need üle kahe sõltumatu radioloogi poolt. Ning vastus uuringutulemusega jõuab naiseni eelnevalt avaldatud soovi kohaselt kas meili teel järgmisel-ülejärgmisel päeval või posti teel nädala jooksul. Kui uuring on tehtud mammograafiabussis, võtab vastuse saamine aega paar päeva rohkem.

Sulev Ulp paneb südamele, et uuringule peaksid tulema ka end terveks pidavad naised, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna. "Kuni 70% naistest, kes meie poole ise pöörduvad, kurdavad rindade valulikkust ning valulikke tükke rinnas. Need on enamasti tsükliga seotud. Rinnavähk on ennekõike seotud selliste muutustega, mis valu ei tee," rõhutab ta.

Kas rinnavähki on võimalik kuidagi ka ennetada? Sulev Ulpi sõnul kuldreeglit olemas ei ole. Samas kehtivad siingi paljukorratud tõed ehk eluviis peaks olema tervislik, naine peaks olema füüsiliselt aktiivne, kehakaal võiks püsida kontrolli all ning alkoholi ja suitsuga ei tohiks häid suhteid luua. "Kindlasti mõjutab pahaloomuliste kasvajate teket ka stress. Positiivne ellusuhtumine aitab paljustki halvast eemal püsida," märgib ta.

Igal juhul soovitab Sulev Ulp igal naisel olla oma rindade tervise huvides ise aktiivne. See tähendab, et skriiningueelses perioodis on äärmiselt oluline teostada enesevaatlusi, sest nagu märgib arst – iga naine tunneb oma rindu kõige paremini.

35-40 aastaselt võiks tema soovitusel teha nn. „baasmammogrammi“ ning sõeluuringu sihtgruppi jõudes haarata kinni võimalusest ning lasta oma rindu regulaarselt, kaheaastase intervalliga kontrollida.

Neli olulist punkti mammograafilisest uuringust

Kuigi mammograafia ei ole täiuslik uuringumeetod, on see radioloog Sulev Ulpi kinnitusel parim kättesaadav diagnostikaviis rinnavähi varajaseks avastamiseks rinnakaebusteta naistel. Siiski tuleks selle protseduuriga seoses meeles pidada järgmisi punkte:

1.       Rinnavähi skriining ei hoia ära rinnavähi teket, rinnavähk võib tekkida ka naistel, kes osalevad skriiningul. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on tarvilik rindu regulaarselt kontrollida.

2. Mammograafial kasutatavad kiirgusdoosid on väiksed ja paariaastase intervalliga sõeluuringul osalemine on tervisele ohutum kui riskimine haigestuda rinnavähki.

3. Valepositiivne leid tekitab ärevust. Kui arst helistab sooviga naine kordusuuringule kutsuda, ei maksa üleliia endast välja minna – enamikul juhtudest leitakse kordusuuringu käigus rindadest healoomulised muutused.

4. Mammograafia käigus võib rinnavähk jääda avastamata, kui naisel on tihedad

rinnad, samas on tihedate rindadega naistel risk haigestuda rinnavähki kõrgem.

Tihedate rindade korral aitavad rinnavähki paremini avastada ultraheliuuring

ja magnetuuring, mammograafial aga uue lisameetodina tomosüntees.

Mammograafiauuringule minnes pea meeles

• Vali mugavuse huvides riietuseks seelik või püksid ja pluus, sest uuringueelselt tuleb vööni lahti riietuda.

* Ära kasuta uuringupäeval deodoranti, kehapuudrit ega kehakreemi, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.

• Naised, kel käivad menstruatsioonid, peaksid uuringule minema tsükli 5.-15. päeval, siis pole rinnad liiga hellad ega tundlikud.

• Uuring võib olla ebamugav, sest rind on mõne sekundi vältel tugevasti kahe lameda plaadi vahele pressitud.

Allikas: SA TÜK patsiendiinfoleht

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee