Stressist vabaks!

Isegi siis, kui tööl on pingeline ning kõiksugu asjatoimetused vajavad tegemist, tuleks iga päev leida vähemalt 10 minutit, et hinge tõmmata ja aeg maha võtta. Tänu puhkepausile suudab inimene suurendada oma tegevuse tõhusust. Kui ööselgi keerlevad peas töö- või muremõtted, mis ei lase uinuda, on asi tõsisem. Unehäired on märk sellest, et inimene on päeval üle pingutanud. Kuna aju vajab öösel tingimata puhkust, tähendab halvasti magatud öö seda, et järgmisel päeval ei tule töötegemisest suurt midagi välja ning väsimus ja närvilisus ainult süveneb.

Jalutuskäik võib päästa päeva

Stressi vähendamiseks soovitatakse suurendada füüsilist aktiivsust. Väidetavalt piisab vaid 30 minutist tempokast jalutamisest, et tuju paraneks ja stress väheneks. Kanada teadlased on leidnud seose D-vitamiini puuduse ja depressiooni vahel, seega tuleks võimalikult palju viibida värskes õhus ja päikese käes. Samuti on leitud, et kuigi maiustustega liialdamine on tavaline viis meeleolu parandada, võib ajakirjas the Journal of Behavioral and Brain Science avaldatud uurimuse järgi koogi küpsetamine samamoodi tuju tõsta kui selle söömine. Uurimus käsitles küll vaid Ameerikas populaarse tassikoogi küpsetamist, kuid ilmselt võib positiivne mõju olla mistahes küpsetise valmistamisel.

Samuti soovitavad asjatundjad stressi vähendamiseks veeta rohkem aega sõpradega, sest neile võib muu hulgas ära rääkida oma kuhjunud mured ja pinged. Ka vabatahtlik töö mõjuvat vaimsele tervisele hästi, sest ürituse või abivajajate heaks panustamine annab inimesele tunde, et ta on teinud midagi ühiskonnale vajalikku.

Naistele, kellele pole võõras käsitöö, soovitatakse stressi vähendamiseks kudumist, sest see rahustab närve, maandab stressi ning suurendab õnnetunnet ja heaolu.

----

Ärksameelsus ehk mindfulness aitab vaimset tervist hoida

Rahvusvaheliselt koguvad aina enam jaksu enesejuhtimise psühholoogia teadusuuringud, mis on selgitanud selge teadvuse, pideva ärksameelsuse ehk mindfulness’i kasutamist enda seisundi märkamisel ja suunamisel, tõdeb Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi projektijuht Airi Mitendorf terviseinfo.ee lehel. Ärksameelsus on võime ja oskus pöörata tähelepanu enda kogemusele käesolevas ajas ja ruumis, seda hinnanguvabalt analüüsides ja aktsepteerides. Muremõtted juhtunust ja veel juhtuda võivatest katastroofidest tulevikus asenduvad teadliku keskendumisega hetkele. See on tähelepanu suunamine enda mõtetele, emotsioonidele, füüsilisele, samuti ümbritsevale maailmale.

Selge teadvuse hoidmine sarnaneb meditatsioonile ja on arendatav. Teadliku kohaloleku ja püsiva ärksameelsuse kaudu selgineb inimese arusaam iseendast ning paraneb võimekus tunda ära negatiivseid mõttemustreid, märgata vaimset rahulolematust ja vaimse tervise probleemide tekkimist.

Ärksameelsust praktiseerinud inimeste hinnangutel on sellest kujunenud nende elufilosoofia ja elu loomulik osa. Teadlikkus iseenda seisundist aitab vabaneda harjumuspärastest nn autopiloodil käitumisviisidest, depressiivsetest mõtetest ja muretsemisest, väheneb impulsiivne käitumine ning suureneb võime uurida enda mõtteid ja tundeid teiste süüdistamise asemel. Järk-järgult kujunevad ümber pingeid tekitavad käitumis- ja mõttemustrid, asendudes meelerahu, aktsepteerimise ja õnnetundega.

Teadusuuringud on toonud välja mindfulness’i kasutegurid järgmistes valdkondades:

• Väheneb psühholoogiline distress, paraneb probleemide lahendamise oskus, suureneb motivatsioon ning rohkem aega pühendatakse lõõgastumisele.

• Paraneb vaimne tervis, vähenevad negatiivsed emotsioonid, ärevus ja depressioon.

• Suureneb heaolu, paraneb enesekindlus ja toimimisvõime. Saavutused ja õnnestumised toovad kaasa rahulolu iseendaga.

• Suureneb avatus ja kaastunne ümbritsevate inimeste vastu, märkimisväärselt paranevad suhted.

• Paraneb kognitiivne võimekus ja tähelepanelikkus, suureneb otsustusvõime ja võime väljakutsetele paindlikult reageerida.

• Paraneb võimekus töötada, õppida, eesmärke seada ja ennast motiveerida.

Allikas: terviseinfo.ee