Kas tõesti aitab ühistranspordis mediteerimine stressi leevendada? (5)

Paljud mediteerimispraktikad keskenduvad sisemistele kogemustele nagu hingamine või muud kehalised aistingud, räägib ajalehele The New York Times Jonathan Kaplan, mindfulness-meditatsiooni ehk ärksameelse meditatsiooni ja linnakultuuri ekspert. Kuid oma tähelepanu teistele pööramine ja sõbralik suhtumine võib muuta igapäevased pikad sõidud meeldivateks ja stressivabadeks.

Kuidas selline "linnameditatsioon" kinniste ja ühistranspordis sageli enesessetõmbunud eestlaste puhul töötab, pole kindel, kuid Kaplani sõnul muudavad järgmised sammud inimesed empaatilisemaks ja paremateks reisikaaslasteks oma kaassõitjatele. Kas see muudab bussis loksumise ja teiste inimeste kivinägude vaatamise meeldivaks või tekitab kohmetust? Eks võib proovida ja ise järele vaadata.

Hinga paar korda sügavalt sisse-välja.

Naerata kergelt.

Vaata natuke mõne kaasreisija suunas.

Ole teadlik sellest, millised mõtted ja tunded sinus kaasreisijat märgates tekivad.

Ürita oma pilku tuua soojust ja lahkust, näiteks kujutledes, et see inimene on su sõber.

Saada sellele inimesele oma mõtteis hea soov. Kas või midagi üldist nagu "Ole õnnelik" või "Ma soovin, et sul oleks tore päev".

Korda neid samme järgmise lähedaloleva inimese suhtes.

Korda samme terve reisi vältel või kuni oled kõiki sõidukis reisivaid inimesi vaikivate heade soovidega õnnistanud.

Ja kui sul on tuju eriti heasüdamlik olla, saada hea soov ka sõiduki juhile ja üldse kõigile vedajatele, tänu kellele me iga päev (enam-vähem) õigeks ajaks tööle ja koju jõuame. Nende töö pole ju ka sugugi lihtne.

Kui sa kaassõitjatele just suisa opakat muljet ei jätnud, tunned ennast tõenäoliselt päris hästi. See on igati loomulik – lahkus ja positiivsed mõtted teevadki tuju heaks.