Keha

Valutavate liigeste puhul tuleks esmalt mõelda töö ja eluviiside muutmisele 

Geidi Raud, 10. märts 2017, 14:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigesed ja luud moodustavad meie keha tugisüsteemi ja peavad seetõttu taluma suurt koormust. Alati ei pea aga liigesed inimese valitud elurütmile vastu ja hakkavad valu tegema. Operatsioonilauale heidetakse kõige rohkem haigete põlveliigeste tõttu.

“Enim kaebusi esineb inimestel seoses põlveliigesega. Põhjuseks on nii vigastused kui ka liigeses toimuvad muutused. Põlveliigestele teostatakse ka enim lõikusi,” rääkis üks Eestis enimtunnustatud ortopeed, AS Ortopeedia Arstid tohter Madis Rahu. “Palju muutuseid toimub ja liigesartroosi esineb ka puusaliigeses. Ülajäsemetes on enim kaebusi põhjustav ja sagedamini opereeritav liiges õlaliiges. Viimastel aastatel on arvutihiire tihedast kasutamisest tingituna süvenenud ka randmeliigese probleemid,” loetles Rahu. 

Samal teemal

Valu on esimene märk probleemidest

Käe koormuse vähendamiseks soovitab ortopeed tavalise arvutihiire asemel kasutusse võtta ergonoomilise vertikaalse hiire. Aga ka hüppeliigese sidemete vigastused panevad inimesi tihti arsti poole pöörduma. Suurel osal juhtudest aga need sidemevigastused liigestele endale olulisi probleeme ei põhjusta.

Kuidas saada aga aru, et liigesed on haiged? Esimeseks sümptomiks on otseloomulikult valu, mis lööb välja füüsilise koormuse ajal või pärast seda. Olgu koormuse tekitajaks siis kas raske töö või liigne sport. Kuid valu võib esineda ka pingutuse alguses. “Seda nimetatakse liigese stardivaluks,” märkis doktor Rahu. “Nimetatud valu põhjuseks on liigese kõhrepinna kulumine ja ebatasasus, mis liikuma hakkamisel ei taha hästi “libisema” hakata.” Ka võib haigetele liigestele viidata see, kui hommikul pärast tõusmist liigeseid kuidagi tööle ei saa ning need kangekaelselt jäigad püsivad.

Veel üks liigesehaiguse sümptom on turse. Doktor Rahu sõnul pole tursunud liigest alati kerge märgata, kuid väiksemate liigeste nagu sõrme-, randme-, hüppe- ja põlveliigaste juures on turse siiski silmaga nähtav. “Seda eeskätt võrdlusel teise jäseme sama liigesega,” märkis tohter. Tursega kaasnevad sageli liigese piiratud liikuvus ja valu. “Kui tegemist on põletikulise haigusega, võib liiges olla katsudes kergelt soe,” lisas arst.

Dr Rahu rõhutas, et liigesevalu põhjus on väga oluline välja selgitada, määramaks õige ravi. Kui tegemist on liigese vigastusega tuleb kindlaks teha selle ulatus. “Esmast abi on võimalik saada erakorralise meditsiini osakonnast või perearsti juures. Liigesest tehtav röntgenpilt võimaldab välistada luulisi vigastusi, s.h murde.” Vigastatud liigesele tuleb anda puhkust, jahutada seda külmakotiga või fikseerida elastiksidemega. Ka tuleks vigastatud liigesele tagada kõrgem asend.

“Üldjuhul taanduvad väiksemad kaebused nädala-kahe jooksul ning olulisi muudatusi oma liikumisharjumustes tegema ei pea. Kuna aga eeskätt suurtes liigestes esineb palju olulisi liigest kaitsvaid struktuure, on kaebuste püsimisel oluline pöörduda ortopeedi vastuvõtule, kes teeb liigesele täpsema läbivaatuse ja eriuuringud, selgitamaks välja probleemi põhjuse,” rääkis arst ja lisas, et näiteks põlveliigese vigastused vajavad sageli operatiivset ravi. “Vigastuste järgsete operatsioonide eesmärk on taastada inimese täielik töö- ja liikumisvõime,” ütles dr Rahu.

Vanusega tuleb koormust vähendada

Tõsisemate vigastuse korral määrab arst, millal ning millist koormust võib liigesele anda ning kas tulevikus tuleks teatud tegevustest loobuda. 

Kui põhjuseks pole ülekoormus või vigastus, võib liigesevalu tuleneda liigesepõletikust või liigese vananemisest tingitud muustustest. “Ealiste muutustega seotud liigeseprobleemide korral tuleb loobuda koormustest, mis liigest kahjustavad – reeglina on need liigese põrutamise ja järsu liigutamisega, aga alajäsemete puhul ka pikema paigal seismisega seotud tegevused. Kui tegemist on ülekoormusest tingitud probleemiga, kus liigeses veel muutusi ei esine, piisab sageli teatud töövõtete muutmisest ja abi võib olla ka spetsiaalse tugisideme kasutamisest,” rääkis doktor Rahu.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee