Arst: "Kroonilist valu on lihtsam ennetada, kui pärast terve elu ravida." (5)

Valu on inimese kehale koormav, ebameeldiv ning vähendab pikaajaliselt ka elukvaliteeti. Ida-Tallinna keskhaigla valuraviarst, anestesioloog ja Eesti Valu Selts president dr Boris Gabovitš kinnitab, et just valu põhjustele jälile jõudmiseks ning valu leevendamiseks haigla valuravikabinet töötabki: "Inimesed ei tohi valu kannatada. See eksiarvamus, et valu peab kannatama, ei pea paika!".

Lahenduseks ei ole ka iseseisvalt suurte koguste valuvaigistite võtmine, sest apteegist iseseisvalt ostetud valuvaigistid kõlbavad vaid esmaabiks.  „Kui valu on inimest vaevanud pidevalt juba pool aastat, võib öelda, et tegemist on kroonilise valuga ning siin on kindlasti vaja spetsialisti abi. Mõne valu korral isegi varem,  operatsioonijärgne valu mis kestab üle kahe kuu, on krooniline,“ räägib Gabovitš. Ta lisab, et  kroonilist valu on lihtsam ennetada, kui pärast ravida terve elu.

Kõige lihtsamaks ennetamise viisiks on õigeaegne ja korralik ägeda valu ravi, mis võimaldab paljudel juhtudel, kroonilise valu tekkimist ära hoida. Kahjuks mitte alati. Mida varem alustada valu raviga, seda suurem on tõenäosus, et temast jagu saadakse.

Tihti, kuid mitte alati, kaasneb krooniline valu mõne teise haigusega. Tulenevalt ühiskonna vananemisest ja sellega seotud krooniliste haiguste kasvust on viimastel aastakümnetel kasvanud ka valuravi patsientide hulk. Valu Seltsi presidendi sõnul on peamiseks eesmärgiks inimeste elukvaliteedi parandamine. „On haigusi, mida meil õnnestub ravi käigus  välja ravida, kuid on ka neid, mida välja ravida ei ole võimalik. Meie eesmärk seisneb selles, et inimene osaleks aktiivselt igapäevases elus ja elaks valuvabalt“ tõdeb dr Gabovitš.

Kõige sagedasemateks kaebusteks on valuraviarsti sõnul selja-, liiges ja vähivalud ning fibromüalgia. Selliste kaebustega abi otsivate inimeste hulk on üha kasvamas, sagedasti ka noorte patsientide arvelt. „Mitmed kroonilised valud, eriti noorte seas, saavad sageli alguse eluviisist. Vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenevad nõrgad lihased, ebatervislik toitumine ja ülekaal ning näiteks sundasendis arvuti taga istumineloovad eeldused hilisemate valude tekkeks,“ loetleb Gabovitš.

Tänavu möödub 5. detsembril 10 aastat päevast, mil Ida-Tallinna Keskhaiglas avati valukabinet. Esimene patsient käis valuraviarsti vastuvõtul aga juba 2007 aasta märtsis. Valuteenistuse järjepidevust ilmestab tõsiasi, et patsient, kes oli 2007 aastal esimeste patsientide hulgas, on tänaseni dr Gabovitši püsipatsient.