Mitsuaki Ohta, kes töötab Tokyo Põllumajandusülikoolis, uuris oma uurimisrühmaga ratsutamise mõju lastele, pannes lapsed enne hobuse selga ronimist ja pärast maha tulemist lihtsaid teste täitma.
Tulemused näitasid, et ratsutamine võis parandada laste kognitiivseid võimeid. Need on ajuga seotud oskused, mille arendamine võib viia parema õpivõime, mälu ja probleemide lahendamise oskuseni. Professor Ohta selgitab, et tulemus võis tulla võngetest, mis hobuse liikumisel aktiveerivad sümpaatilise närvisüsteem osasid, mis viib omakorda paremate tulemusteni käitumise, arusaamise ja suhtlemisega seotud testides. Matemaatilistes testides tulemuste paranemist ei märgatud.
"Kokkupuude loomadega võib laste arengule mitmel viisil mõjuda," arvab professor Ohta. "Näiteks oskus teha läbimõeldud otsuseid või jõuda mõistlike lahendusteni, oskus hinnata ja mõista keerulisi emotsionaalseid impulsse ja mitteverbaalset suhtlust. See kõik vajab paremaks arusaamiseks rohkem uurimistööd."
Oluline on märkida, et tulemused võivad erineda vastavalt hobuse natuurile või tõule. Samuti pole ju kõigil lastel võimalust hobuste või ponidega ratsutama minna, seega soovitatakse anda lastele muid, jõukohasemaid võimalusi loomadega suhelda.
Kommentaarid