Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 16. märts 2017 13:10
Ägeda insuldiga patsiendi seisundi määrab see, kui kiiresti ta saab abi. Uuringud leidsid, et selles, kas patsient esimesed 24 tundi lamab või on poolistuvas asendis, erinevust pole.

On oletatud, et pea kõrgemale tõstmine võiks vähendada ägedat turset või et lamav asend toetab aju verevarustust. Samuti on olnud kartusi, et lamamine võib  suurendada sülje aspiratsiooni riski ja soodustada kopsupõletiku teket, kirjutab meditsiiniportaal Med24

Sellise tulemuseni jõudsid teadlased 11 093 ägeda insuldiga patsienti uurides, seades neid kas lamavasse või poolistuvasse asendisse. 90 päeva möödumisel ei olnud gruppide vahel erinevust. Samuti ei olnud erinevust 7 päeva möödumisel ega haiglas viibimise pikkuse osas.

Kummalgi asendil ei leitud märkimisväärseid eeliseid ega puudusi, ka kopsupõletikku haigestumine oli gruppides ühesugune. Tulemusi ei mõjutanud aeg sümptomite algusest, esialgne insuldi raskus, kolde paiknemine ajus, insuldi tüüp ega patsiendi vanus. 

Uurijad järeldavad, et insuldi ägedas faasis ei mängi pea asend rolli ei ohutuse ega hilisema puude kujunemise osas. Seega võib patsiendi asendi valikul võtta arvesse seda, kuidas patsient ennast ise mugavamalt tunneb.