HEA UUDIS: grippi haigestumine väheneb tasapisi

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid  geograafilist levikut endiselt  laialdaseks. Gripiviiruste osakaal moodustab kõikidest ülemiste hingamisteede haigestumisi põhjustavatest viirustest 20 protsenti. Oluliselt on kasvanud RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu poole kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.  RS viirustesse haigestumine puudutab enim väikelapsi. Vanemaealiste vanusrühmas on haigestumised endiselt seotud peamiselt gripiviirusega. 

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1264 patsienti,  neist   70 protsenti on olnud täiskasvanud (20-64.a ) ja vanemaealised patsiendid.

Alates detsembrist  on gripi tõttu intensiivravi vajanud 104 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist 81  ehk 78 protsenti on olnud vanemaealised patsiendid, kaks last olid vanuses 0-4 eluaastat,  üks oli koolilaps, 19 inimest olid vanuses 18-64 eluaastat.

Üks intensiivravi vajanud inimene oli eelnevalt terve, andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid kahe  inimese puhul, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse kas oma vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu. Terviseametile teadaolevalt on intensiivosakonda sattunutest üle 16 protsendi olnud  hooldekodude elanikud.

Terviseamet soovitab vanemaealistel inimestel end järgmise gripihooaja eel gripi vastu aegsasti vaktsineerida. Vaktsineerimiseks õige aeg sügisel, hiljemalt novembris ehk enne kui gripiviirused jälle ringlusesse jõuavad. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hooldekodudes viibivate vanurite ja hoolekandeasutuste personali gripivastasele vaktsineerimisele, kuna tegemist on gripi suhtes riskirühma kuuluvate inimestega. Grippi haigestumine võib osutuda nende jaoks saatuslikuks.

Lisandunud surmajuhtude kohta teeb Terviseamet kokkuvõtte aprillis.