Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
19. märts 2017, 16:29

Kas sa tead, millised haigused on põhjustatud stressist? (5)

Stress paneb keha täiskiirusel tööle: pulss ja vererõhk tõusevad, aju toodab stressihormoonidena tuntud adrenaliini ja kortisooli, meeled on kõrgendatud. Kõik see annab inimesele jõu tulemaks toime asjadega, mis muidu üle jõu käiksid.

Kuid reaalsus on see, et üha rohkem inimesi kannatab kroonilise stressi käes ehk kehas on pidevalt adrenaliini ja kortisooli kõrge tase. See on tähendab kehale suurt koormust ja teeb tervisele kasu asemel kahju. Bild der Frau toob välja seitse kohutavat asja, mida seesugune stress su kehas korda saadab.

Kõrge pulss ja vererõhk panevad südame pideva pinge all tööle. See soodustab südame-veresoonkonna tõbedesse haigestumist ning suurendab riski infarktiks ja insuldiks.

Kõrvetised ja maohaavandid. Stressihormoonid mõjutavad ka seedesüsteemi, mis võivad viia kõrvetiste ning raskemal juhul ka haavandite tekkeni. Ka kõhulahtisus ja kõhukinnisus on sageli stressiga seotud probleemid.

Nõrgenenud immuunsüsteem. Pidev stress koormab kogu keha. Stressis inimene on pidevalt pinges ja magab kehvasti, see aga nõrgendab immuunsüsteemi. See selgitab, miks stressis inimene on vastuvõtlikum nohule, herpesele ja ka paljudele teistele haigustele.

Seljavalu. Stressihormoonid põhjustavad ka pidevaid lihaspingeid, mis omakorda toovad sageli kaasa nii selja- kui kaelavalud.

Peavalu. Kui selg ja kael on pinges, ei ole ka peavalud mägede taga.

Kiilaspäisus. Kui inimesel on stress, mõjutab see kohe ka nahka ja juukseid. Kroonilise stressiga inimestel kipuvad juuksed välja langema, tekib ekseem või kõõm ja nahk muutub plekiliseks.

Suurenenud kehakaal. Kaalutõusu põhjuseks on samuti liigne kortisooli tase veres, see hormoon soodustab rasva kõhule ladestumist. Teisalt soodustab stress sagedamini ebatervislikumate toitude söömist, mis otseselt tõstab ka kehakaalu.