Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
20. märts 2017, 17:33

Rahvusvaheline õnnepäev: kuidas oma vaimse tervise eest hoolt kanda

Täna, 20. märtsil on rahvusvaheline õnnepäev. Õnnelikuks teevad meid paljud asjad: perekond, sõbrad, töö, sissetulek… Paljud asjad teevad meid ka õnnetuteks. Sageli on need samad asjad.

Briti ajaleht Metro kirjutab tänasest õnnepäevast, mille märkis kalendrisse ÜRO peaassamblee aastal 2012. Olla õnnelik on inimese õigus, kuid kõigil tuleb ette aegu, kus seda ei olda. Meie seas on ka palju neid, kes võitlevad depressiooni ja kurbusega pidevalt ja kelle olukord on palju tõsisem kui aeg-ajalt peale tulev nukrusehetk. Kuidas kurbusega toime tulla ja sellest jagu saada? Siin on üheksa soovitust, kuidas su elu võib paremaks ja pisut õnnelikumaks muutuda.

Räägi oma muredest

Lihtsam öelda, kui teha, kuid see tõepoolest aitab. Ükskõik kui suur või väike sinu mure sulle tundub, kui see sind häirib, siis on see oluline. Isegi kui rääkimine probleemi ennast ei lahenda, on harva suuremat kergendustunnet kui tunne, et oled südamelt midagi ausalt ära rääkinud.

Kuula muusikat

Seda mitte lihtsalt armastusest muusika vastu, vaid selleks, et keskenduda viisile ja sõnadele ning lasta mõtetel muusikaga kaasa minna. Ei pea kuulama vaid rahustavat muusikat, vaid mida iganes sulle endale enim meeldib.

Vaata oma toitumine üle

Ka sinu toitumiskava võib su tuju mõjutada. Hoia oma keha suhkrutase paigas ja eelista toitusid, mis otsekohe suurt energialaksu ei anna.

Joo vett

Kui tunned, et oled hajevil ja pea käib ringi – äkki pole su keha saanud piisavalt vedelikku?

Ole füüsiliselt aktiivne

Trenn mõjutab enamat kui vaid keha. See tekitab eduelamuse tunde ja vallandab endorfiine.

Ole loominguline

Viise, kuidas stressi loominguga maandada, on palju. Need kõik ei vaja ka mingeid erilisi oskusi. Sa ei pea maalima või joonistama seda, mis kunstinäitusele sobiks, vaid tee seda, mis meeldib. Kui tunned, et oskusi on ikkagi liiga vähe, võta appi näiteks täiskasvanute värviraamatud. Ajule meeldib rütm ja käsi teeb värvides rütmilisi liigutusi, mis ajule rahustavalt mõjuvad.

Tee endale kompliment

See võib ju esmapilgul kõlada tobedalt, aga tõsi ta on, et paljud meist kannatavad madala enesehinnangu käes. Selle asemel, et endale midagi ilusat öelda, oleme sageli liiga keskendunud sellele, mis enda juures ei meeldi. Seisa peegli ees ja ütle (või mõtle) enda kohta midagi head. Isegi, kui see on vaid pisiasi. Tee seda iga päev, kuni tunned, et oled valmis ütlema ka suuremaid kiidusõnu.

Otsi jutukaaslasi internetist

Internetis on palju gruppe ja foorumeid, kus julgetakse avameelselt ja hinnanguteta oma probleemidest rääkida. Sageli võivad just sealt alanud toetavad suhted ja head sõnad aidata sul üle saada oma probleemidest mittevirtuaalses elus. Ole muidugi tähelepanelik, et mitte täielikult arvutimaailma ära kaduda.

Pane arsti juurde aeg kinni

See, et probleem pole füüsiline, ei tähenda, et see pole probleem (või et see ei pruugi hakata füüsilist tervist mõjutama). Perearst võib aidata sul leida oma murele lahendusi või suunata sind edasi õige inimese juurde.