Uudised

Ilu- ja täitesüstide tegemise kord muutub karmimaks (1)

Silja Paavle, 21. märts 2017, 12:08
Foto: PantherMedia / Scanpix
Et järjest populaarsema esteetikakirurgia teenuste kvaliteet oleks klientide tervisele ohutu ning kompetents esteetika valdkonnas pädev, viib terviseamet sisse muudatused, mis nõuavad 2017. aasta lõpuks kõigilt ilu-ja täitesüsti teenuste pakkujatelt tervishoiuteenuse osutamise nõuetele vastavalt tegevusluba.

Kuigi möödunud aastal oli kõige populaarsemaks ilukirurgiliseks protseduuriks rindade suurendamine, siis üha rohkem huvi tuntakse ka mitmesuguste ilu-ja täitesüstide vastu, mille abil on võimalik korrigeerida näojooni ilma kirurgilise sekkumiseta. Neid teenuseid on seni saanud pakkuda ka ettevõtted, kellelt pole nõutud ei terviseameti tegevusluba ega ka tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni, mis on teinud ilu- ja täitesüstide teenuse laialdaselt kättesaadavaks.

Ometigi kaasneb ka ilu-ja täitesüstide protseduuriga mitmeid riske, mistõttu on oluline, et teenust viiks läbi meditsiinilise hariduse ja väljaõppega isik. "Täitesüstidega on võimalik korrigeerida näojooni, siluda ja täita kortse ning lisada huultele volüümi, kuid süstitavate ainete mõju oleneb paljuski inimese üldisest tervislikust seisundist, mille adekvaatne hindamine nõuab kindlasti meditsiinilist haridust," ütles Niine nahakliiniku plastikakirurg Pille Kirjanen.

Samal teemal

“Igasugune näo- või kehaplastika, milles kasutatakse meditsiinilisi protseduure alates süstidest lõpetades lõigete vms, on riskantne, kui seda ei teosta meditsiinihariduse ja -kogemusega teenusepakkuja,” nentis Kirjanen, lisades, et meditsiinilise iluprotseduuri teostamine ei ole sama, mis kosmeetiku külastamine.

Ka plastikakirurg Jüri Kullamaa tõdeb, et kuigi täitesüstidega on võimalik kiiresti ja peaaegu valutult taastada naha nooruslikum välimus, tuleb arvestada protseduuriga kaasneda võivate võimalike terviseriskide ja tüsistustega ning seetõttu tasuks enne protseduuri otsida teenuse osutaja pädevuse kohta infot.

"Paraku on ka meie kliinikusse jõudnud kliente, kes pärast luhtaläinud protseduuri vajavad abi ebaloomuliku tulemuse loomulikumaks muutmisega või tuleb hoopis ravida infektsiooni, mis on tekkinud, sest kasutatakse puhastamata vahendeid," tõdes Kullamaa. Samas nentis ta, et tüsistusi ja ootamatuid olukordi võib ette tulla ka kogenud teenusepakkujate kasutamisel, sest iluprotseduuridega kaasnevad ohud, kuid tõenäosus taolisteks juhtumisteks on pikaajalise kogemuse ja põhjaliku koolituse tõttu väiksem.

“Kui võrrelda iluprotseduuride riskitaset, siis alates juuksurist ja maniküürist, lõpetades täitesüstide ja rinnaoperatsioonidega, kaasneb alati teatav esteetika- ja terviserisk – mida enam sekkutakse inimorganismi loomulikkusesse, seda enam kasvab ka riskitase, mis lisaks on mõjutatud ka inimese organismist ja väliskeskkonna mõjudest,” näitlikustas Kullamaa, lisades, et neid riske on võimalik maandada igal tarbijal, valides usaldusväärse ja kõrgema kvalifikatsiooniga teenusepakkuja.

Uued teenuseosutajad peavad omama terviseameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ning tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tegevusloa saamise eelduseks on muuhulgas vastavus tervishoiuteenuse osutamise nõuetele, mis tuleb samuti saavutada hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Juba tegutsevad ettevõtted peavad hakkama kasutama registreeritud tervishoiutöötajaid ja saama tegevusloa hiljemalt 2017. aasta lõpuks või lõpetama tegevuse selles valdkonnas.