UURINGU tulemused! Eestlaste saunaskäimise harjumused

Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm, Kairit Linnaste, Rein Jalak

Maailma eri paikades on erinevad tavad ja ka erinevad saunad (nt Soome saun, Türgi saun, Vene saun, infrapunasaun), mis erinevad üksteisest eelkõige sealse õhutemperatuuri ja õhuniiskuse poolest ning peab arvestama, et olenevalt seal veedetud ajast on erinevatel saunaliikidel organismile erinev mõju. Näiteks võib regulaarne Soome sauna külastamine parandada südame tööd ja koormustaluvust, infrapunalained mõjutavad peamiselt pindmisi veresooni ja närviretseptoreid ning mitteinvasiivselt ka vere glükoosi ja hemoglobiini taset.

Tulemused annavad siiski aluse arvata, et saun on eestlaste jaoks jätkuvalt oluline, sest ligikaudu 90% uuritavatest käib saunas regulaarselt. Kahe põlvkonna saunatraditsioonid oluliselt ei erine ning seda ei mõjuta ka krooniliste haiguste esinemine. Viimaseid esines rohkem kui kolmandikul uuritavatest, kuigi see tulemus ei ole kontrollitav anketeerimise anonüümsuse tõttu. Eelistatuimaks saunatüübiks on arvatavasti vaatamata rohketele spaadele ja reisimisele eestlaste jaoks jätkuvalt Soome saun, mida eelistab 2/3 uuritava- test. Selle põhjuseks võivad olla traditsioonid kui ka Soome saunade arvatav rohkus Eestis.

Huvitaval kombel on saun uuritavate jaoks praegusel ajal pigem koht lõõgastumiseks, mitte isikliku hügieeni tarbeks. Pesemise eesmärgil kasutavad seda sagedamini vanemad ja kroonilise haigusega isikud. Saunatraditsioone mõjutab ligi pooltel uuritavatel perekond, kuid saunas käib suur osa (eriti meestudengid) eelkõige seltskonna pärast. Teadaolevalt on saun Türgis oluli- seks sotsiaalelu toimumise kohaks ning sama võimaluse annab eestlastele ka Soome saun. Kiires ja stressirohkes elutempos on hea, kui leidub koht, kus võimalikult tervislikus keskkonnas pingeid maandada. Lõõgastumise all ei peetud siin silmas vaid üldist pingete maandamist, vaid ka otsest mõju lihassüsteemile. On teada, et saunatemperatuuri mõjul paraneb perifeerne verevarustus, mis omakorda lõõgastab lihaseid ja vähendab valu. Kindlasti on üldine enesetunne ja lokaalsed kaebused omavahel seotud. Ligi pooled uuritavatest peavadki sauna tujuparandajaks, sealhulgas ka kardiovaskulaarse süsteemi, psühhiaatriliste või neuroloogiliste haiguste põdejad. Seega võib eeldada, et saun mõjub subjektiivselt hästi nii tervetele kui ka krooniliste haigustega isikutele.

Kahjuks tajub sauna haigusi leevendavat mõju krooniliste haigustega uuritavatest siiski vaid viiendik. Põhjuseks võib olla sauna erinev mõju erinevate haiguslike seisundite korral, aga ka selle lühiajaline toime. Pikaajalist mõju on kirjeldatud süstemaatilistel saunaskäijatel, kel on täheldatud positiivseid muutusi kolesterooli tasemes (mõju eeskätt LDL-le), paranenud südame pumbafunktsiooni, vererõhu alanemist ja südamerütmi korrigeerumist. Lisaks on kirjeldatud sauna mõjul paremat elukvaliteeti teise tüübi diabeedi ning respiratoorsüsteemi haigusega inimestel. Korrapärane saunaskäimine vähendab ka tavapärasesse külmetushaigusesse haigestumist. Üldiselt on erinevate saunade mõju haiguste sümptomite leevendamisele siiski suhteliselt vähe uuritud. Peamiselt on keskendutud südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigustele. Ka antud töö tulemused näitavad sauna positiivset mõju just südame-veresoonkonna haigustega isikutele.

Nagu eelnevalt mainitud, oleneb sauna mõju nii haiguste ennetamisel kui ka sümptomite leevendamisel saunaskäigu pikkusest, sauna temperatuurist ja leilist. Uuringus osalejatest võtab saunas käies leili ligikaudu 80% uuringus osalejatest. On leitud, et saunaleilist tekkiv suur õhuniiskus aitab kaasa hingamisfunktsiooni paranemisele. Tundub, et analoogselt käituvad nii hingamisteede kui ka teisi kroonilisi haigusi põdejad, kuid viimastest ligi neljandik eelistab seda teha lühiajalisemalt (5–10 minutit).

Ilmselt pikemaajalisel leiliruumis viibimisel ei tunnetata enam niivõrd tekkivat õhuniiskust, kui kõrge õhutemperatuuri mõju. Just liiga kõrge temperatuur ja eriti selles pikemaajaline viibimine võib krooniliste haigustega (eriti südame-veresoonkonna) isikute enesetunnet halvendada. Uuringus osalenud krooniliste haigustega isikud eelistasidki võrreldes tervetega oluliselt sagedamini madalamaid temperatuure (<60 C).

Saunakultuuri ja vedeliku tarbimisega seoses ringleb inimeste seas müüt sauna kehakaalu langetavast toimest. infrapunasaunas väheneb küll mingil määral rasvaprotsent, kuid teistes saunades toimub kehakaalu vähenemine siiski vaid vedeliku arvelt. Vedelikukadu on ohtlik taastamata jätta, kuna kõrge temperatuur põhjustab higistamist ja seetõttu muutusi kehavedelike, elektrolüütide ja happe- leelisuse tasakaalus. Uurimuse põhjal ei tarbi kahjuks saunas vett ega karastusjooke viiendik kõikidest uuritavatest ja koguni kolmandik krooniliste haigustega isikutest. Tudengid tarbivad saunas olles vett vanematest sagedamini ja emad rohkem kui isad.

Kahjuks selgub, et sauna ja seltskonnaga käib kaasas ka alkoholi tarbimine, mis kätkeb endas mitmeid terviseriske. Ootuspäraselt tarbisid seda saunas rohkem meestudengid ja isad. Kuid ka naised tarbivad saunas alkoholi ja kui mehed tarbivad enamasti õlut, siis naised peale õlle ka siidrit. Krooniliste haigustega isikute alkoholi tarbimine on analoogne nendega, kel kroonilised haigused puuduvad. Õnneks et tarbita saunas kanget alkoholi. Kahjuks ei selgu uuringust saunas tarbitud alkoholi täpsed kogused.

JÄRELDUSED

Selgub, et saun on eestlaste jaoks populaarne ja krooniliste haigustega isikute sauna kasutamise tavad üldiselt ei erine nendest, kel vastavad haigused puuduvad. Kuna saun on muutunud hügieeniotstarbelisest ruumist pigem oluliseks suhtlemise kohaks, tuleb arvestada, et see oleks võimalikult tervislik ega tooks endaga kaasa terviseriske. Lisaks Soome saunale külastatakse ka muid saunu ja seetõttu peab arvestama nende teistlaadset toimet. Vedelikuvarusid ei tohiks püüda taastada alkohoolsete jookidega. Eriti peaksid seda arvestama krooniliste haigustega isikud, kellel on mõistlik sauna teemadel konsulteerida oma arstiga.

Artikkel ilmus täismahus väljaande Liikumine ja sport 2015. aasta numbris.

UURINGU tulemused! Eestlaste saunaskäimise harjumused

Kommentaarid (0)

SISUTURUNDUS

UURINGU tulemused! Eestlaste saunaskäimise harjumused

Samal teemal

Kommentaarid (0)

SISUTURUNDUS