Hammaste siirdamine - hamba asendamise alternatiiv implantaatile

Õnnetusi ikka juhtub – ka hammastega ja paraku ka lausa nii, et inimene kaotab terve hamba, kuid moodne meditsiin võimaldab naeratust taastada. Mõne trauma puhul ja kiirelt tegutsedes saab seda teha oma hamba tagasi paigutamisega, kuid kui oma hammas läheb kaotsi, on võimalik asendushammas siirdada.

Kuigi välismaal on protseduuri tehtud juba ligi kolmkümmend aastat, on oskusteave ja vajalikud seadmed jõudnud Eesti hambaarstideni alles viimastel aastatel, sest protseduuri teostav arst peab igapäevaselt tegutsema suukirugia valdkonnas ning vajab kogemuse saamiseks mitmeid sarnaseid juhtumeid.

Üheks selliseks hambaarstiks on Sakala Hambaravis praktiseeriv kirurg Maria Ardel, kes on hambaarsti ja suukirurgina töötanud pea 4 aastat. “Hamba siirdamine on keerukas protseduur, millesse on kaasatud mitmed erialaspetsialistid: suuhügenistist kirurgini välja, olenevalt konkreetse patsiendi juhtumist, kuid iga patsiendiga arstide kogemustepagas täieneb ning kinnitub,” kommenteeris hamba siirdamise protseduuri Sakala Hambaravi kirurg doktor Maria Ardel lisades, et lisaks võimekale meeskonnale peab hambakliinik võimaldama ka spetsiaalse meditsiinitehnoloogia kasutuse, mis võimaldab hamba siirdamise protseduuri ette võtta, kuid kõrgkvaliteetseid seadmeid pole veel enamikes hambakliinikutes võimalik kasutada.

Hamba siirdamine on protseduur, mille käigus kasutatakse hamba asenduseks inimese enda hammast, mis paikneb suus vales asendis või on üleliigne – näiteks võib selleks olla terve tarkusehammas. Hamba siirdamine tehakse läbi koos antibiootikumikuuriga ning pärast operatsiooni on eriti oluline suuõõne hügieen, spetsiaalse geeli kasutamine ja järjepidev suuloputus. Operatsioonijärgne paranemisperiood on umbes kaks nädalat ning selleks perioodiks lahastatakse hammas tugevdava traatsüsteemiga kõrvalhammaste külge. “Kord kuus tehakse röntgen, et kontrollida, kas hamba siirdamisega on tekkinud komplikatsioone ja kuidas hammas uues kohas kohaneb,” rääkis Ardel, tuues esile, et kõige sagedasem järelravi, mida vajatakse on juureravi, kuid kui komplikatsioone ei teki, siis on võimalik siirdatud hambaga elada nii nagu tegemist oleks loomuliku suus asetseva hambaga.

Hamba siirdamise protseduuri kõrval on tunduvalt enam levinud hamba asendamise meetodiks implantaadi kasutamine. “Hamba siirdamine on sobivaimaks lahenduseks kuni 25-aastaste patsientide raviks, kelle hammaste juuretipud ei ole veel välja arenenud ja nii on suurem tõenäosus, et hammas ei vaja lisaks juureravi,“ ütles Ardel. Ühtlasi on hamba siirdamine ka odavam kui implantaadi panemine, kuid teisalt tuleb arvestada, et hamba siirdamise juures võib tekkida ka tagasilööke nagu hambajuure resorptsioon ehk sulamine.