Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
26. märts 2017, 16:00

Kasulikud PUUVILJAD, mida tarbida võiksid! (3)

Järgneb ülevaade puuviljadest, mis kõik on tervisele, enesetundele ja kehalisele võimekusele väga kasulikud.

ANANASS

Kui tahame suvel sale välja näha, aitab sellele kaasa ananasside söömine. Ananassides on suur veesisaldus, kuid väga vähe kaloreid. 100 grammi ananassi annab meile vaid 60 kalorit. Ananassid sisaldavad palju erinevaid vitamiine, 16 mineraalainet ja mikroelementi, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda, vaske, tsinki, mangaani. Ananass ei sisalda biotiini ega B12- ja E-vitamiine.

Ananassides on ensüüm nimega bromelaiin, mis aitab oluliselt rasva põletada, pidurdab söögiisu, parandab verevarustust.

Ananassid mõjutavad rasva ainevahetust ja aitavad seega hästi kehakaalu langetada, kuid need aitavad ka vererõhku langetada, veresoonte lubjastumist ennetada, lihaseid lõõgastada, toimivad lihaskrampide, põletiku ja tromboosi vastu, tugevdavad luustikku.

Kroonilise kõhukinnisuse korral soovitatakse iga toidukorra kõrvale süüa üks viil ananassi, mahla joomine aitab palaviku vastu. Kui jalgades on justkui vedelikku palju, aitavad samuti ananassid.

Süüa tuleks kindlasti värskeid, magusaid ja küpseid ananasse, rohelised ananassid pole paraku väga hea toimega. Ananassi ei tohiks süüa maohaiguste ega raseduse korral. Janu korral soovitatakse lahustada ananassimahl veega suhtes 50 : 50. Ananassid aitavad hästi kaasa loomse valgu seedimisele, seega peaks liha söömise järel ka ananassi ampsama. Ananasse külmkapis hoides kaotame sealt umbes 60 protsenti vajalikke aineid.

APELSIN

Apelsinide söömine aitab mao ja soolestiku haiguste vastu. Hea mõjuga seedimisele on apelsinimahla joomine, kuid seda ei tohiks kauaks seisma jätta, muidu langeb kiiresti C-vitamiini sisaldus. Soodne mõju on mahla joomisel ka näiteks palaviku ja kõhulahtisuse vastu. Apelsinides sisalduv seleen tugevdab kaitsevõimet haiguste vastu. Kasulik toime on vähihaiguste vastu, samuti langetavad apelsinid kõrget vererõhku ja toimivad soodsalt veresoonte lubjastumise vastu. Apel- sinid mõjuvad hästi psüühikale, samuti on stressivastase toimega. Tervislikum on süüa apelsini kui juua apelsinimahla – apelsinis on näiteks C-vitamiini lausa 20 korda enam kui mahlas.

APRIKOOS

Aprikoosid sisaldavad palju kaaliumi ja rauda, aga ka B-vitamiine, niatsiini, foolhapet, pantoteenhapet. Süües vaid 150 g aprikoose, oleme päevase vitamiinide vajaduse saavutanud.

Aprikoosi söömine aitab stressi vastu ja rahustab. Hästi mõjub aprikoos ka nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja aitab infektsioonhaigusi ennetada ja leevendada. Soodsalt mõjub aprikoos ülekaalu korral, nimelt aitab keemiline aine pantoteenhape kiiremini rasva lõhustada. Vanematel inimestel aitavad aprikoosid tugevdada südant ja vähendada väsimust. Aprikoose soovitatakse kasutada ka puberteedi perioodil. Suvel tunnevad paljud inimesed justkui väsimust jalgades, aprikoosid aitavad liigset vett eemaldada. Liiga tahkeid ja tooreid aprikoose pole aga soovitatav süüa.

ARBUUS

Arbuusid sisaldavad vitamiine C, A, B1, B2, niatsiini, aga ka rauda, fosforit, tsinki, kaltsiumi. 100 g arbuusi annab meile vaid 23 kalorit energiat. Arbuusi söömine on hästi tervislik, sest see sisaldab rikkalikult ka kaaliumi, magneesiumi ja joodi. Lisaks on arbuusis ensüüme, mis söögiisu pärssida aitavad. Teadlased soovitavad süüa arbuusi nädala lõpus.

AVOKAADO

Avokaado on justkui tõhus looduslik ravim halva tuju vastu. Sisaldab rikkalikult vitamiine C, E ja B6, fool- hapet, samuti kaaliumi ja kiudaineid. 100 g avokaadosid annab energiat 161 kalorit. Avokaado aitab stressi vastu, tugevdab südame-vereringet, närvisüsteemi ja keskendumisvõimet. B5-vitamiin mõjub hästi nahale ja juustele. Letsitiin tugevdab närve, linool ja linoolhape aitavad samuti tugevdada südame-vereringet. Avokaado söömine langetab kolesterooli taset veres. Terveneb maks, tunneme vähem valu ja paraneb enesetunne. Soovitatakse süüa ka autojuhtidel, nii paraneb nende keskendumisvõime. Avokaadol on toime ka menstruatsioonivaevuste vastu, samuti aitab soolenakkuste korral.

BANAAN

Banaanid on maailmas väga populaarseks saanud. Neis on rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Sisaldades magneesiumi ja kaaliumi, on banaanil hea toime südamele, vereringele ja närvidele, samuti vähendab banaani söömine stressi. Hästi mõjub see ka maole ja soolestikule, näiteks aitab päevas kolme banaani söömine maovaevuste vastu.

100 g banaane annab 94 kalorit energiat. Kuna banaanid sisaldavad 23 protsenti kompleksseid süsivesikuid, soovitatakse neid süüa ka vastupidavusaladega tegele- jatel.

Banaanid aitavad langetada vererõhku ja kolesteroolisisaldust veres ning ennetada maopõletikku. Banaanid tugevdavad ka mao ja soolestiku limaskesta. Rahustava toime ja õnnetunde annavad meile banaanides sisalduvad serotoniin ja B6-vitamiin. Kaalium ja magneesium on tervislikud südamele ja veresoontele. Banaanid tagavad meile ööseks hea une, selle eelduseks on kahe olulise aminohappe ja erinevate B-vitamiinide sisaldus. Õnnetunde allikaks on ka rohke kiudainete sisaldus, banaanide söömine vähendab närvilisust ja masendust.

Banaane soovitatakse süüa ka neil, kellel on suhteliselt vastutusrikas või närviline töö. Hommikune banaanisöömine parandab enesetunnet oluliselt. Soovitatakse süüa nii kestva vaimse töö tegijatel, sportlastel kui ka näiteks autoga pikka maad sõitjatel.

Spordiga tegelejale on banaan kasulik tänu magneesiumisisaldusele, mille vaegus muidu lihased kangeks teeks. Banaanid sisaldavad nii aeglaselt kui ka kiiresti imenduvaid süsivesikuid. Kahvatukollase ja roheka värvi korral on banaan veidi tahkem, sisaldab palju kiudaineid ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Kiire süsivesikute imendumise tagavad aga just kollased ja veidi pruunikamad banaanid. Banaane ei ole soovitatav hoida külmkapis.

GRANAATÕUN

Granaatõunu kasutati tervise tugevdamiseks juba antiikajal. Need sisaldavad C- ja B5-vitamiine, kaaliumi, samuti taimseid hormoone. Just C-vitamiin on hea toimega külmetuse ja stressi vastu. B5-vitamiin tugevdab nahka ja juukseid. 100 g granaatõuna annab 74 kalorit. Granaatõuna terad sisaldavad tähtsaid kiudaineid, mis aitavad hästi kaasa seedimisele ja toimivad kõhupuhituse vastu. Korralik kaaliumisisaldus on oluline närvidele, südamele ja seedimisele. Kui kasutame palju ravimeid, võib organismis kaaliumisisaldus hoopis langeda ja tekkida kõhupuhitus, mille vastu aitavadki granaatõunad. Kui varem soovitati granaatõunu naistele menopausi ajal, siis nüüd soovitatakse neid ka meestele. On leitud, et granaatõuntel on eesnäärmevähki ennetav toime. Granaatõuna mahla soovitatakse juua koos mineraal- veega.

KIBUVITS

Kibuvits sisaldab rohkem C-vitamiini kui näiteks viis apelsini. Samuti sisaldab kibuvits palju magneesiumi, E-vitamiini, tsinki ja seleeni. E-vitamiin tugevdab südant ja vereringet.

Lisaks külmetuse ja nohu ennetamisele toimib kibuvits hästi gripihaiguste ja köha vastu, tugevdab hingamissüsteemi. Väga hea toime on liigesevalude vastu, samuti reuma korral. Reumavalude puhul toimivad hästi ka kibuvitsamarmelaad vähese suhkruga ja kibuvitsatee. Juues päevas kaks liitrit teed, ennetame keskkonnale kahjulike ainete negatiivset mõju oma tervisele.

KIIVI

Kiivid sisaldavad palju tervislikke aineid, seevastu on energiasisaldus 100 g kohta vaid 61 kalorit. Suur C-vitamiini sisaldus aitab külmetuse ning stressi vastu. Teadlased soovitavad süüa neli kiivit päevas, nii saavad täiskasvanud kätte kogu vajaliku C-vitamiini koguse. Kiivid sisaldavad ka mitmeid B-vitamiine, mis tugevdavad närve. Nii noortel kui vanadel on soovitatav süüa hommikusöögi ajal kaks kiivit. Kui kuuma ilmaga on probleeme vereringega, sööge üks kuni kolm kiivit. Kuumadel päevadel nn raskeid jalgu tundes või sporti tehes aitab samuti kiivide söömine.

Kiivides on ka magneesiumi, kaaliumi, rauda ja fool- hapet, mis tugevdavad südant. Samuti aitavad kiivid

parandada seedimist. Regulaarne kiivide söömine aitab langetada vererõhku ja kolesteroolitaset. Kui rohelisi kiivisid süües tekib allergia, peaks sööma kollaseid kiivisid.

KIRSS

Kirsid sisaldavad bioaktiivseid aineid ja värvaineid, mis aitavad tervist tugevdada.

Rikkalik C-vitamiini sisaldus mõjub hästi immuunsüsteemile, foolhape südamele ja vereringele, kaltsium luudele, raud verele. Hea toime on veel maole, soolestikule ja kõhunäärmele, samuti vähendavad kirsid koormust südame-vereringele, aktiveerivad maksa ja neerusid. Bioaktiivsed ained tugevdavad sidekudet ja kaitsevad nahka vananemise eest. Kirsid langetavad organismis ka kusihappe sisaldust ja toimivad hästi põletiku vastu. Mida tumedamad kirsid, seda enam bioaktiivseid aineid need sisaldavad. Neis on palju kaaliumi, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, fosforit, erinevaid vitamiine. Tumedatel kirssidel on aga leitud hea toime ka reuma ja podagra vastu.

Soovitatav on kirsse süüa värskena, kompotid ja mahlad kirjeldatud toimet ei oma. Pärast einestamist kirsse süües tugevdame ka oma hambaid.

MAASIKAS

Maasikad sisaldavad isegi enam C-vitamiini kui sidrunid ja apelsinid. Seega aitavad maasikad ka suvel külmetushaiguste vastu, kaaliumi sisaldus aga omakorda hoiab ära vererõhu tõusu. Hea toime on ka peavalu ja migreeni vastu – näiteks 10–15 värsket maasikat päevas aitavad tundlikel inimestel peavalu ära hoida. Maasikad sisaldavad palju erinevaid aineid – eeterlikud õlid, pektiin, kaltsium, fosfor, raud jm. Maasikad mõjuvad hästi seedimisele, aitavad puhastada limaskesta, langetavad palavikku, toimivad kõhulahtisuse ja neerukivide vastu. Maasikates sisalduv mangaan tugevdab närve, parandab enesetunnet ja hoiab ära väsimuse tekke. Teadusuuringutes on leitud, et maasikad aitavad ka vähihaiguste vastu. 100 g maasikaid annab vaid 37 kalorit energiat ja seepärast aitavad maasikad ka kaalu langetada ja sale välja näha. Kindlasti ei peaks maasikaid sööma mitte vahukoore ja ohtra suhkruga, vaid pigem mageda jogurti ja paari tilga meega.

MANGO

Mangod on eri värvi – roheline, kollane, punane, oranž. Samuti on need erineva maitsega. Eriti magusad on punased ja oranžid mangod.

Mango sisaldab palju karotinoide, organism toodab enam A-vitamiini ja see aitab päikesekiirituse vastu. Provitamiin beetakarotiin omakorda aitab meie naha pruunimaks muuta, samuti toimib hästi reisimisel eksootilistesse riikidesse. Kui keegi on päikese suhtes tundlik, pole kasutanud päikesekreemi või on lebanud kaua päikese all, peaks kindlasti mangosid sööma. Mango tugevdab ka nägemisvõimet ja hingamissüsteemi ning aitab vananemise vastu.

MUSTIKAS

Mustikad on väga tervislikud. Need sisaldavad C-vitamiini ja karotiini, mis aitavad koos sinise värvainega ka veresooni elastsemana hoida. Üks värvaine on antibakteriaalse toimega, mõjudes hästi soolestikule ja tugevdades limaskesta. Hea toime on mustikatel ka silmadele, sinine värvaine parandab verevarustust ja aitab ennetada seedesüsteemi haigusi. Mustikaid on hakatud soovitama ka nendele, kes kaua arvuti taga istuvad, palju televiisorit vaatavad või ohtralt arvutimänge mängivad. Oluline on mustikaid süüa ka diabeedi korral. Viimased USA teadusuuringud on näidanud, et mustikate söömine aitab oluliselt langetada vere kolesteroolisisaldust. Üllataval kombel leiti, et mustikatel on isegi tõhusam toime kui mõnel ravimil. Küll aga soovitatakse ravi eesmärgil kasutada pigem ekstrakte või kapsleid.

PIRN

Pirnid sisaldavad rikkalikult B-vitamiine, karotiini, C-vitamiini, umbes 16% süsivesikuid, eriti palju aga kaaliumi, lisaks veel magneesiumi, kaltsiumi, rauda, fosforit, vaske, joodi, tsinki ja ränidioksiidi, mis on hea toimega ajurakkudele. Juba 20. sajandi alguses soovitati pirne nii vanainimestele kui vähekeskendunud koolilastele. Pirnides on palju kiudaineid ja ka rohkesti foolhapet, mis tugevdab südant ja vereringet, samuti suurendab nn õnnehormoonide tootmist, mis tagavad hea enesetunde. Pirnid on hea toimega ka kõhupuhituse korral.

100 g pirne annab energiat umbes 60 kalorit. Pirnid langetavad vere kolesteroolisisaldust, hoiavad ära tursete tekke, aitavad ennetada kõhulahtisust.

Pirnid mõjuvad soodsalt psüühikale, suur B-vitamiinide sisaldus tugevdab aju ja närve, mineraalained aitavad vererõhku langetada. Kõrge vererõhu vastu on soovitatav süüa ühel päeval nädalas vaid 1,5–2 kg pirne. On soovitatud teha sarnane pirnikuur isegi 2–3 korda nädalas mitme nädala jooksul. Süüa tuleks vaid värskeid pirne ja kindlasti mitte plekilisi. Küpsed pirnid on hästi seeditavad, tahked pirnid võivad vahel seedesüsteemi häireid põhjustada.

PLOOM

Ploomid sisaldavad rikkalikult rauda, vaske, tsinki, kaltsiumi, fosforit, naatriumi, kaaliumi, vähemas mahus valku, rasva, C- ja B-vitamiine. Kaltsiumi ja fosfori rohke sisaldus aitab luid tugevana hoida. Ploomide söömine aitab haigestumise vastu, tugevdab närve, rahustab, aitab stressi vastu, parandab enesetunnet, tugevdab nägemist ja elujõudu. Kui tahame end kaitsta sügiskülma vastu, tuleks nädala jooksul iga päev 200 g ploome süüa. Ploomides sisalduvad pektiinid parandavad ka seedimist, viivad organismist välja mürgised ained, aitavad ennetada vähihaigusi. Ploomid aitavad kaasa salenemisele. Mahla joomine aitab samuti paljude haiguste vastu, kuivatatud ploomid aga kroonilise kõhukinnisuse korral.

RABARBER

Rabarber sisaldab B-vitamiine, foolhapet, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, rauda, fosforit, kuid ka sidrunhapet ja õunhapet. Rabarber aitab vältida kõhukinnisust ja puhastada soolestikku, kuid ka tugevdada närve, elujõudu. Samuti muudab rabarber juuksed tugevamaks ja üllataval kombel aeglustab juuste hallinemist.

Paraku on rabarberil ka negatiivseid toimeid – tekkida võivad nii reuma kui podagra ja võivad tugevneda valud. Põhjuseks on rabarberis sisalduv oksaalhape, seepärast ei soovitata seda toorelt süüa ja kindlasti tuleks rabarber tükeldada. Rabarberit soovitatakse süüa vaid üks kord nädalas. Haiguste ennetamiseks tuleks rabarberit süüa tükeldatult ja korraks kuuma vette pandult, aga ka koos pudingu, vaniljekastme või riisipudinguga. Kui on eeldused reuma, liigesepõletiku või neerukivide tekkeks, ei tasu rabarberit süüa.

SIDRUN

Sügise tulekul tunneme end vahel veidi haigena. Et mitte päris tõppe jääda, peaksime ennetavalt kindlasti C-vitamiini saama. Sidrunites sisalduvad ained kaitsevad meid hästi keskkonna mõjude eest, nii oleme ka kauem terved. Sidrun aitab tugevdada sidekude ja ära hoida tselluliidi teket. USA teadlaste uuringust selgus, et hea toime on ka nägemisvõimele. Sidrunhape mõjub hästi seedesüsteemile, aitab ennetada ka kõhukinnisust. Mahla juues tugevnevad süda ja maks, langeb vererõhk, hoiame ära külmetushaigusi. Sidrunis sisalduv eeterlik õli on hea peensoolele, aidates ennetada vähki. Soovitatav on lahustada pool sidrunit 250 ml vees, lisada juurde veidi mett ja juua üks kord päevas. Ka peale spordiga tegelemist soovitatakse sidrunit süüa, et oma immuunsust tugevdada. Seevastu neil, kellel on tundlik magu, ei soovita hommikul värsket sidrunimahla juua, sama kehtib ka apelsinimahla kohta. Soovitatav on kasutada ka vaarikasiirupit, mis aitab janu kustutada ja sisaldab küllaldaselt elektrolüüte.

VIIGIMARI

Viigimarjade koostis on kirju – 14 mineraalainet, 14 aminohapet, palju ensüüme, kiudaineid ja muud. Värsked viigimarjad aitavad langetada kehakaalu, sest 15 g marju annab vaid 10 kalorit energiat. Viigimarjad tugevdavad ka närve ja aktiviseerivad ajutalitlust. Hea toime on veel kõhukinnisuse vastu, kuna need marjad toodavad palju lima. Viigimarjad aitavad organismi ülehappesuse vastu. Kui näiteks tarbida palju liha ja suhkrut ning vähe puuvilja ja juurvilja või olla stressis, peaks iga päev ära sööma kolm värsket viigimarja. See aitab väsimuse vastu ja parandab tuju. Viigimarjades sisalduvad mangaan ja tsink parandavad enesetunnet. Soovitatav on viigimarju süüa värskena.

VIINAMARI

Viinamarjad sisaldavad C-vitamiini, aga ka erinevaid B-rühma vitamiine ja glükoosi. Glükoos tagab kiiresti nii vaimse kui kehalise energia, seda isegi stressiolu- korras.

Viinamarjad aitavad paljude haiguste vastu – kopsu- ja neeruhaigused, maksapõletik, reuma, podagra. Eriti tervislik on viinamarjades kõrge kaaliumisisaldus. Viinamarjad aitavad tugevdada südant, parandavad raua ja vase abil verevarustust, langetavad kõrget vererõhku, aitavad ennetada veresoonte lubjastumist. Kes tahab kehakaalu langetada, peaks sööma kaks päeva järjest heledaid viinamarju, soovitatavalt nädala lõpus. Nimelt 100 g viinamarju annab 74 kalorit energiat. Tumedad viinamarjad sisaldavad ainet nimega resveratrol, mis teadusuuringute andmetel aitab pikendada eluiga. Hea toime on ka väliskeskkonna kahjustavate mõjude vastu, aidates ennetada liigesevalusid, südame- vereringe haiguste ja vähi teket. Viinamarjad tugevdavad luustikku, lihaseid ja närvisüsteemi. Teadlased soovitavad ühel päeval nädalas süüa vaid 1,5–2 kg tumedaid viinamarju või 14 päeva jooksul iga päev pool kilo.

Punased viinamarjad sisaldavad B1-, B2-, B12- ja C-vitamiini. Hea toime on vereloomele, samuti tõhus- tavad need marjad rasva ainevahetust organismis. Magneesium on hea südamele ja vereringele, kaalium lihastele ja närvidele, raud verele, kaltsium luudele ja vask immuunsusele. Eriti olulised on aga punastes

SÕSTAR

Sõstrad sisaldavad palju C-vitamiini, neid süües ei külmetu suvel enam nii sageli. Lisaks sisaldavad punased sõstrad ka karoteeni, mis kaitseb organismi keskkonna mürkide eest, B3-vitamiin tugevdab närve ja rahustab. Näiteks 50 g sõstraid süües saame kätte päevase vajaliku C-vitamiini koguse. Veel on sõstardes palju B-vitamiine, aga ka tervislikke mineraalaineid. Tervislik toime on leitud veresoonte lubjastumise vastu, samuti külmetushaiguste, diabeedi ja soolestiku haiguste vastu. Soovitatakse süüa näiteks ka rikkalikult mustsõstraid ja juua mahla. Hea toime on leitud limaskestale ja soolestikule. Sõstrad mõjuvad hästi ka nahale, juustele ning on tselluliiti vähendava toimega. Mustsõstardel on hea toime soolestikule, aidates kõhukinnisust ära hoida. Nii mustad kui punased sõstrad toimivad hästi kaelavalude ja häälekäheduse vastu.

VAARIKAS

Vaarikates on palju mineraalaineid nagu kaalium, raud, magneesium ja fosfor. Hea toime on leitud ainevahetusele, luustikule, lihastele, maksale, närvidele ja ajule. Vaarikad sisaldavad keemilist ühendit nimega biotiin, mis aitab hoida naha ja juuksed kaunina.

Haigena ja ravimeid kasutades tekib meil paraku ka biotiini vaegus – selle vastu aitavadki vaarikad. Suur A-vitamiini sisaldus tugevdab nägemisvõimet, C-vitamiin toimib külmetuste, hambavaevuste ja neeruprobleemide vastu. Hea toime on leitud veel soolestikule viinamarjades sisalduvad bioaktiivsed ained. Resveratrol tugevdab veresoonte tervist, samuti alandab kolesteroolitaset. Veel aitab see ära hoida soolestiku ja eesnäärme vähihaiguste teket, toimib stressi vastu, tugevdab südant ja vereringet, hoiab meid justkui nooremana.

Rosinad ehk kuivatatud viinamarjad sisaldavad umbes 75% suhkrut. Süües neid 100 g jagu, saame energiat 270 kalorit.

VIRSIK

Virsikute söömine tugevdab kehaliselt ja vaimselt ning parandab immuunsust. Need sisaldavad rikkalikult A-, B- ja C-vitamiini, samuti kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, rauda ja tsinki. Virsikud on sageli erineva värviga. Kollased ja oranžid virsikud sisaldavad palju beetakaroteeni, mis tugevdavad südant, ennetavad vähihaiguste teket ja kaitsevad rakke vananemise eest. Tervislik toime on leitud ka neerudele, seega esineb virsikuid süües neeruhaigusi vähem. Nukleiinhapped hoiavad naha nooruslikumana, seevastu magneesium, seleen, tsink ja mitmed B-vitamiinid omakorda aitavad stressi vastu. Virsikutes sisalduv C-vitamiin aitab külmetushaiguste vastu.

Virsikud tugevdavad ka vereringet, langetavad vererõhku ja ennetavad kõhukinnisust.

ÕUN

Õunad on väga tervislikud. Need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini ja avoone, aga ka kaltsiumit, fosforit, rauda, A-, B1-, B2-vitamiini, niatsiini. Kokku on õuntes avastatud üle 300 bioaktiivse aine. Näiteks orgaanilised happed vabastavad maksa mürkainetest, eeterlikud õlid ja pektiin mõjuvad hästi soolestikule.

Hommikul ärgates tuleks õunu süüa aeglaselt närides, nii paraneb imendumisvõime. Teadlased on öelnud, et vererõhuhädade vastu aitab hommikul tühja kõhuga üks õun, enne magamajäämist tagab ühe õuna söömine hea une.

Õunad aitavad langetada vere kolesteroolisisaldust, ennetada ateroskleroosi teket, tugevdavad südant, hoiavad ära kõhulahtisuse. Veresoonte lubjastumise vastu aitab hästi näiteks kahe õuna söömine päevas. Õunad langetavad ka organismi soolasisaldust ja aitavad sellega langetada vererõhku.

Ka algava migreeni vastu on õuntel hea toime. Samuti kehakaalu langetamiseks, sest 100 grammi õunu annab vaid 59 kalorit energiat.

Teadlased on avastanud õunte positiivse toime ka seedesüsteemile. Kuna õuntega saab soolestik kätte organismile vajalikud kiudained, muutub seedimine tõhusamaks. Üks õun enne söömisega alustamist mõjub hästi sooletalitlusele. Õunad hoiavad veresuhkru õigel tasemel ja see aitab ka nahal nooremana tunduda. Õunu ei tohiks liiga külmalt süüa, nii võivad tekkida mao ja maksa vaevused. Juues õunamahla suvel 250 ml kaks korda päevas, kohaneme paremini ka suure kuumusega. Iga päev regulaarselt kaks liitrit õunamahla juues suudame ära hoida kuseteede kivide tekke. Kui tahame oma näonaha kenamaks ja tervemaks muuta, soovitatakse värsked punakad õunad tükkideks lõigata ja nendega näonahka masseerida.

TSITRUSED

Tsitrustel on leitud hea toime paljude haiguste, eeskätt viirushaiguste vastu. Vajaliku päevase C-vitamiini koguse tagab vaid 150 g tsitruste söömine. Tsitrused sisaldavad palju organismile kasulikke aineid – B-vitamiinid, foolhape, kaalium, magneesium, kaltsium, raud, fosfor, E-vitamiin. Tsitrused langetavad organismi kolesteroolitaset veres ja aitavad mitmete põle- tike korral.

Apelsinid toimivad C-vitamiini abil stressi vastu, kuid aitavad ennetada ka külmetushaiguste teket. Apelsinid aitavad langetada ka kõrget vererõhku. Omandame ka umbes 10% kiudaineid, mis seedimist parandavad. Seevastu mandariinid aitavad ennetada lihaste ja liigeste valusid, greibid aga sisaldavad lahustuvaid kiudaineid ja viivad kehast välja mürkaineid, mis sisalduvad näiteks alkoholis, sigarettides ja kohvis. Tsitruselisi koos liha ja kalaga süües paraneb valgu imendumine.

KUIVATATUD PUUVILI

Kuivatatud puuvili on tervisele väga kasulik, nii on leitud arvukates teadusuuringutes.

Organism saab vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente ka kuivatatud puuviljast. Kui hommikul ärgates end justkui tuimana tunneme, aitab hästi 2–3 supilusikatäie kuivatatud puuvilja söömine. Teadlased soovitavad kuivatatud puuvilja süüa ka näiteks siis, kui peab kaua aega autos istuma. Samuti kiirendab kuivatatud puuviljade söömine haigustejärgset taastumist. Lapsed peaksid koolipingis väsimust tundes kuivatatud puuvilja sööma, sama kehtib nõrkust tundvate vanemate inimeste kohta.

Kuivatatud puuvili on hea maitsega, sisaldab kasulikke aineid, annab organismile vajalikke kiudaineid. Kui neid suhteliselt intensiivselt närida, paraneb verevarustus pea ja kõrvade piirkonnas. Just korralik närimine võimaldab tervislikel ainetel läbi limaskesta kiiremini imenduda.

Kuivatatud õunaviilud on hästi tervislikud, sest sisaldavad valdavalt kaaliumi, mis on omakorda kasulik närvidele, soolestikule ja südamele. Kuivatatud aprikoosid ja banaanid sisaldavad palju B-vitamiine, mis parandavad hästi nägemisvõimet. Kaalium ja kaltsium tugevdavad luustikku ja annavad energiat. Datlid on head südamele, närvidele ja võitlevad stressi vastu, sama toime on ka viigimarjadel.

Artikkel ilmus väljaande Liikumine ja sport 2015. aasta numbris.