Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
29. märts 2017, 15:40

Vaimsed probleemid tööl - pseudoprobleem või tulevikutrend? (4)

 Viimasel kümnendil üha enam sagenevad psüühikahäired on juhtinud tähelepanu vaimse tervise olulisusele. Tervise Arengu Instituudi hinnangul puudutab mõni psüühikahäire iga kuuendat tööealist inimest. Kuigi selliseid probleeme on keeruline väliselt hinnata, mängib vaimse tervise säilitamisel olulist rolli töökeskkond, kus veedetakse suur osa oma ärkveloleku ajast.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tõuseb depressioon aastaks 2020 töövõimetuse põhjuste hulgas teisele kohale maailmas. Paraku soodustab tänapäevane ühiskond töösõltuvust, nõudes meilt suurt ajajuhtimise võimekust, tihedat suhtlust ja pidevat valmisolekut.

Kuidas luua vaimselt tervet töökeskkonda

21. sajandi haiguse küüsis vaevlevad mitmete stressirohkete elualade töötajad – tippjuhid, õpetajad, konsultandid, politseinikud, suhtekorraldajad. See mõjutab olulisel määral inimeste töövõimet, aktiivsust, motivatsioonitaset, ellusuhtumist ja üleüldist rahulolu. Ühed pikimad töötunnid on advokaatidel, kelle töö pingeline iseloom ja suur vastutus neile muud valikut ei anna. Mitmed tippbürood ei varjagi, et ootavad töötajatelt täielikku pühendumist tööle, eeldades puhkuse ja eraelu tahaplaanile jätmist

Mõistliku tasakaalu tagamisel on teistele eeskujuks advokaadibüroo Derling, kes on koostöös MTÜ-ga Peaasjad juurutanud oma kollektiivis vaimse tervise hea tava. See tähendab, et teadvustatakse positiivse vaimse tervise tähtsust, puhkamise vajadust ja peetakse oluliseks töötajate probleemide varajast märkamist.

 „Parim töötaja on õnnelik ja puhanud töötaja. Nii väheneb vigade arv ja suureneb töö efektiivsus. Oleme oma inimestele Peaasjade soovituste ja hea tava juurutamise kaudu andnud märku, et hoolime nende tervisest – ühtlustame töökoormust ja võimaldame piisavat puhkust, soodustame meedia- ja nutiseadmete paaste, kutsume üles üksteisega arvestama. Nii on igal juhul ka ettevõttele säästvam ja ühiskonnale kasulikum, kui et tegelda läbipõlemisest tekkinud kahjudega,“ sõnas advokaadibüroo juhtivpartner Hannes Vallikivi.

Vallikivi kiidab MTÜ Peaasjad eestvedajaid, Anna-Kaisa Oidermaad ja Ere Vaslit muheda ja samas tõsise suhtumise eest. „Derlingi töökeskkonna kujundamisel kohtusime Ere ja Anna-Kaisaga ja koos hakkas idanema mõte soovitused iseendi ja ka kõigi teiste vaimse töö tegijate jaoks hea tavana kirja panna. Oleme ju juristid ja tahame kohe reegleid luua,“ naljatab Vallikivi.

Mida teha stressitunnuste ilmnemisel?

„Suur osa psüühikaprobleemidest jääb õigeaegse sekkumise ja ravita, näiteks depressiooni puhul otsib abi kõigest kolmandik inimestest. Seetõttu ongi vahel kõige olulisem märkamine ja küsimine,“ sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Doktori sõnul peaks süsteemne olukorra parandamine ideaalis alguse saama ennetustegevustest, sest juba väljakujunenud psüühikahäire puhul on ravikulud suured ja tööturul toimetulek raskendatud. Kindlasti tuleks pöörduda professionaali poole ja mõistagi peab inimene ise abi tahtma. Arstidega peaksid siiski koostööd tegema ka lähedased ja kolleegid, toetamaks inimese soove ja tööle naasmise/tööl jätkamise plaane.

„On asutusi, kes on käivitanud projekti, mille raames külastab psühholoog üks päev nädalas ettevõtet ja tema vestlusele on võimalik ennast tasuta registreerida. Kui algul arvati, et töötajad ei ole asjast huvitatud, siis nüüdseks, kui projekt on 1,5 aastat kestnud, on psühholoogi ajad regulaarselt täis ja projektis osalevate ettevõtete tööviljakus märgatavalt paranenud. Psühholoogide tähelepanek on, et suurem osa probleemidest on seotud koduste lahendamata psühholoogiliste pingetega ning sellest tulenevalt kuhjuvad ka tööpinged. Kui tööandja pakub võimalust nende lahendamiseks, siis on tulemused ka märgatavalt paremas,“ lisas Põld.