Kas üksildased inimesed põevad külmetushaigusi rängemalt?

Uuringus osalenud 219 tervele inimesele anti ninatilku, mis sisaldasid rinoviirust. See on kõige sagedasem külmetushaiguste, eriti nohu põhjustaja. 160 osalejat haigestusid ning nende haigust ja tervenemist uuriti osalejate eelnevalt täidetud küsimustiku põhjal, kus uuriti nende sotsiaalset võrgustikku ja suhteid teistega.

Inimesed, kes väitsid endid olevat üksildased, kurtsid teistest rohkem haiguse sümptomite üle, nagu tatine ja tilkuv nina, aevastamine ja kähe kõri. Haigus ise tabas neid, kes tõbiseks jäid, täiesti olenemata sellest, kui üksildased või seltskondlikud nad olid. Kuid üksildased kippusid vaevuste üle rohkem kurtma ja neid tegelikest tõsisematena kirjeldama.

Uurijad usuvad, et nende töö järeldused võiksid arstidel aidata mõista haigete kogemust haiguste põdemisel. Uuringu tulemused ei pruugi siiski täielikud olla, sest selles ei uuritud paljusid teisi faktoreid, näiteks une kvaliteeti. Ka väsimus võib haigusetunnet süvendada.

Uuringut ennast lugedes selgub ka, et katsealuse suhtlusvõrgustiku tegelik suurus ja mitmekesisus ei mõjutanud seda, kas inimene hakkas sümptomite üle rohkem kurtma või mitte. Seega võis järeldada, et haigestunu enda usk ja veendumus oma üksildusest olid need, mis tema enesetunnet ja külmetuse sümptomeid mõjutasid. See ei tähenda, et kaebustele ei peaks tähelepanu pöörama, kuid võib-olla tasub uurida seda, miks ta ennast üksildasena tunneb. Sageli on need, kes inimestest ümbritsetud, tegelikult sisimas kõige üksildasemad.