Mul on need sümptomid esinenud, en korraks. Laigud otsmikul tulevad siiani peale trenni tegemist. Muid sümptomeid ei esine. Küll aga varem olid silmavalged kollased peale trenni, nüüd enam pole. On keegi arst siin, kes oskab öelda, kas ma peaksin arsti juurde minema. Sest 4 aastat tagasi käisin perearstu juures, lasin teha proovid ja öeldi, et maks on läbi omadega. Samas ma olen trenni teinud ja kõik on ok olnud, va, kaks laiku otsmikul, mis küll kaovad ära peale trenni ja pesus käiku.
Ärge oodake viimast faasi - tehke MAKSAPAKETT!4. aprill 2017, 10:41
Kas minu isutus, iiveldus, oksendamine, üldine halb enesetunne ja nõrkustunne võivad olla tingitud maksakahjustusest? Kas ravimid, mida olen tarvitanud, võivad olla kahjustanud minu maksa? Kas naha sügelus ja kollasus on tingitud maksakoe kahjustusest? Kas minu poolt joodava alkoholi kogus, liigne kehakaal, diabeet, kõrgvererõhutõbi kahjustab maksakudet? Kas maksakahjustus võib olla tingitud nt viirushepatiidist B või C? Kas püsiv kahjustus on põhjustanud maksarakkude hävimist? Kas uriini tume või rooja hele värvus on tingitud maksa/sapipõie/sapiteede probleemist? https://minu.synlab.ee/toode/maksapakett/ .
maksahaigetele soovitan igatsugu liigsetest, asjatutest pingetest, deprekatest, stressidest ennast eemal hoida kui võimalik. Muidu ei parane, läheb hullemaks. tr.küll.
Suurenenud maksahaigete protsent on otseselt seotud siiki alkoholiga ja mitte ainult selliste alkohoolikutega ,vaid meie ühiskonnas edukate inimeste elustiilist sõltuvast veini joomisest- jah, vein pole kunagi olnud meie kliimas nii populaarne, kui viimastel 25-20 aastal, kui kukuti seda propageerima ja tagajärjed ongi käes, mida oligi karta- seline veini tarvitamine tundub süütuna, aga pole pole meie geneetikaga haakuv jook, liialt veini ja õlut on paljude eestlaste haiguste probleem ja kahjuks seda ei suudeta pidada alkoholimiks, mida ta tgl on, veibärimehed rikastuvad ja edukad tarbijad haigestuvad...!
Ma ütlesin alati, kui midagi teha ei viitsinud, et mul on maks haige. Katkend raamatust: „Mäletan, kuidas ma kord Briti Muuseumi läksin, et lugeda midagi ühest kergemakujulisest haigusest. Sain raamatu ja vaatasin järele, mis mind huvitas. Siis aga, ei tea isegi miks, pöörasin hajameelselt lehte ja hakkasin ajaviiteks teisi haigusi uurima. Ei mäleta, mis haigus see oli, millesse kõigepealt süvenesin – kindlasti mõni kohutav, laastav tõbi, aga enne kui olin pooled sümptomitest läbi vaadanud, sai mulle selgeks, et mul on see kindlalt olemas. Kohusetundlikult uurisin läbi kogu tähestiku ning ainus haigus, mida mul ilmselt ei olnud, oli põlvekedra paistetus.”
KOMMENTAARID (20)