Kuidas eristada allergilist nohu tavalisest külmetusviirusega kaasnevast? (2)

Apotheka proviisor Merilin Nurk räägib, et tavaline nohu kestab tavaliselt 7–10 päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks. Allergilise nohu puhul on tavaliselt põletikulised aga nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked ja kuulmetõrved ning kaasneda võib allergiline silma sidekestapõletik. "Tavaline nohu on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus, allergiline nohu tekib aga tavaliselt päriliku eelsoodumusega inimestel," märgib ta.

Allergiline nohu mõjub kurnavamalt

Merilin Nurk toob välja, et allergilise nohu peamisteks haigusnähtudeks on aevastamine, ninasügelus, kipitustunne ninas ja rohke vesine eritis, mis ei muutu aja jooksul paksemaks. "Sarnaselt tavalisele nohule võib esineda ka ninakinnisus ja lõhna- ning maitsetundlikkuse häireid, kuid allergilise nohuga kaasneb tihtipeale ka silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool," toob proviisor välja.

Ka nendib ta, et allergilise nohu sümptomid on märksa kurnavamad kui tavalise nohu omad ning allergilise nohu kestus pole ajaliselt piiritletud. Kui see on põhjustatud näiteks elamutolmust, kodulooma karvadest vms, võib see kesta aastaringselt. Õietolmust põhjustatud nohu võib esineda hooaegade kaupa, näiteks kevadel või suvel. Kuid allergiline nohu võib olla ka episoodiline, näiteks siis, kui see on põhjustatud ajutisest kokkupuutest allergeeniga ehk kui minna külla kuskile, kus peetakse lemmikloomi ning kodulooma karvad tekitavad allergiat. Ning sageli kipub olema, et inimene on tundlik mitme allergeeni suhtes.

Ka võib allergilisel nohul Nurga sõnul esineda ägenemisperioode, mis võib kaasa tuua sügelus suus või kurgus, huulte turse, lööbe suu ümbruses, harvem ka kõhu- ja tuim peavalu ning hingamisraskused. "Kuid sellele kõigele võivad lisanduda unehäired, kontsentratsiooni- ja õppimisvõime langus ning depressioon," ütleb proviisor.

Ennetada ei ole allergilist nohu Merilin Nurga sõnul võimalik. Küll aga rõhutab ta, et oluline on välja selgitada ained, mis konkreetsele inimesele allergeenidena mõjuvad. Kui allergeen on teada tuleks seda vältida. "Samuti tuleks vältida ka teisi, mittespetsiifilisi ärritajaid – näiteks tubakasuitsu, teravalõhnalised kemikaale ja stressi. Raviga aga on proviisori sõnul võimalik ära hoida või pidurdada polüüpide moodustumist.

Kuidas allergilist nohu leevendada? "Kui allergeen on teada, siis tuleks seda võimalusel vältida," kordab Nurk veelkord. Näiteks tolmuallergia korral tuleks kodus sagedasti tolmu pühkida ja voodipesu vahetada ning regulaarselt tuba tuulutada. Tolmulesta allergeenidest vabanemiseks peab tolmuimejal olema HEPA-filter. Nurk räägib, et tolmulestad hävivad ka külmutamisel kuue tunni jooksul, pesuainetega pesemisel vähemalt 60 kraadi juures. Tolmuallergia korral oleks hea, kui toatemperatuur oleks 20-22 kraadi juures. "Koduloomade karvastiku, loomaasemete, mööbli ja õhu puhastamiseks, allergeenide neutraliseerimiseks on olemas ka spetsiaalsed vahendid," lausub proviisor.

Kui tegemist on õietolmu allergiaga, soovitab proviisor koduõues sageli muru niita, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata. "Allergikud peaksid rohuniitmist muidugi üleüldse vältima," märgib ta. Ideaalis võiks akende ette paigaldada ka kaitsevõrgu, õues liikudes silmade kaitseks kanda prille või päikeseprille ning autosõidul aknad suletuna hoida.

Merili Nurk tuletab meelde, et õietolmuallergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt. Kui palju õietolmu õhus parasjagu on, saab teada Eesti Allergialiidu kodulehelt. Kuid allergilisi reaktsioone aitab proviisori sõnul vähendada ka põlluservadel ja metsaalustel viibimise vältimine ja ravi alustamine umbes kaks nädalat enne õietolmu hooaja algust.

Allergilise nohu raviks kasutatakse allergiavastaseid tablette (antihistamiinikume), mille toime saabub juba tunni jooksul ja mille põhiliseks eesmärgiks on vähendada aevastusi ja vesis-limast eritist ninast, naha- ja silmade sügelust. "Kui vanemate ravimite tihti esinevaks kõrvaltoimeks on unisus ja väsimus, siis uuemate ravimite puhul esineb seda aina vähem," kinnitab Nurk.

Ravi on nii nohule kui silmade ärritusele

Pideva ninakinnisusega kulgeva nohu raviks soovitab nurk ninna pihustada põletikuvastaseid aerosoole, mis vähendavad nina turset ja ärritust. Neid võib üldjuhul tarvitada ka pikka aega. Merili Nurk ütleb, et kõige õigema ravi määrab allergoloog, nina-kõrva-kurguarst või perearst – nemad oskavad vajaduse korral erinevaid ravimeid ka kombineerida.

"Niinimetatud tavalise nohu ravimeid, mis ahendavad nina limaskesta veresooni ja seeläbi vähendavad turset, võib kasutada vaid nädala jooksul. Pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu," rõhutab proviisor. Küll aga võib allergiate korral abi olla meresoola lahusega nina loputamisest – see aitab limaskesti rahustada ja ärritust leevendada.

Allergilistele punetavatele, sügelevatele, vesistele silmadele pakub proviisori sõnul lühiajalist leevendust külm kompress. "Kui silm on väga ärritunud, tasub ka enne arsti juurde minekut küsida apteegist allergiavastaseid preparaate, mis leevendavad sümptomeid," kõneleb Nurk. Silmatilkadest sobivad allergilistele silmadele tema sõnul näiteks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad Ocuflash või Navi Vision Irritated Eye silmatilgad.