SYNLABis, mahult Eesti suurimas meditsiinilaboris, tehtud allergiaanalüüside põhjal saame öelda, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enamlevinuim allergia kase ja timuti õietolmu suhtes. Esineb ka puju, kodutolmulesta ja kahe koduloomade kõõma suhtes.
Kase õietolmu allergia esineb aprillist juunini ning sel perioodil esinevate allergia sümptomite puhul võiks teha kase õietolmu IgE allergia analüüsi. Siinkohal on oluline teada, et kase õietolm annab ristreaktsioone lepp ja sarapuu ning kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahest ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel. Samas nende toiduainete vältimine või allergiatestide tegemine ei ole enamasti vajalik, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikke haigusnähte.
Väljas liikumise seisukohalt on hea teada, et õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kella 5 ja 10 vahel. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt. Allergilisi reaktsioone aitab vähendada põlluservade ja metsaaluste vältimine, (päikese)prillide kandmine ning looduses sportimisel suu ja nina katmine (nt puhvi kasutades), õhtuti juuste veega loputamine. Pesu ei tohiks õietolmu perioodil õues kuivatada. Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida, millised on õhus õietolmu kogused.
Õietolmuallergia kõrgenenud vereanalüüsi tulemuste puhul esineb 100 % ristreaktsioone teiste heintaimedega ning 30 % heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade, nisu, odra, rukkise ja kaera ristallergia all. Neil allergikutel ei ole soovitatav punuda lillepärgi ega korjata koju põllulilli.
Kodutolmulest põhjustab vaevusi aastaringselt, mille sümptomid esinevad valdavalt öösel ja varahommikul ning ka koristades. Allergiat tekitav kodutolmulest on paljale silmale nähtamatu lest (0,3-0,5 mm), kes toitub inimese kõõmast ja surnud nahast. Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides, -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi sõidukite istmed), villastes riietes jms. Et tolmulesta allergeenidest vabaneda, peab tolmuimejal olema HEPA filter. Tolmulestad hävivad ka külmutamisel (vähemalt paar tundi). Näiteks kui õues on miinuskraadid, võib voodipesu jm õue viia, pesuainetega pesemisel 600C ja temperatuuril >1000C.
Dr Mare Suigom, allergoloog Ida-Tallinna Keskhaiglas ja SYNLAB meditsiinilaboris:
Allergia sümptomid võivad olla erinevatel inimestel erinevad. Alustades allergilisest nohust kus sümptomiteks võib olla nii ninakinnisus kui ninavesisus ja lõpetades nahanähtudega. Silmade vesisus ja sügelus võivad kaasuda nohule, aga võivad ka olla ainsad sümptomid. Mõnel kodutolmulesta allergikul on nohu, mõnel aga hoopis allergiline nahapõletik.
Oluline on vastavate sümptomite korral pöörduda perearsti või allergoloogi poole, kes määrab vajaliku ravi.
Tähelepanu tasub pöörata sellele, et allergiatabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiast põhjustatut. Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla soodustavaks faktoriks astma tekkele. Kaebusi põhjustava allergeeni teada saamiseks on vajalik allergeeni tuvastamine vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil ka võimalik täpsemalt öelda, kui kaua on allergia ravimeid vajalik kasutada.
Ükskõik missuguste allergia sümptomite esinemisel on soovituslik pöörduda oma perearsti või allergoloogi poole. Lisaks on võimalik ise teha vereanalüüsil põhinevat Tolmuallergia paketti SYNLAB meditsiinilaboris (lisainfo MINU.SYNLAB.EE).