Ilona ja Aleksei pereauto otsingul: Nissan Pulsar, emale paras ja isale meeldib!
Aleksei on kogenud autojuht, Ilona sooritas äsja edukalt eksamid ja on värske juhiloa omanik. Nende tiimitöö on olnud suurepärane, tänu Aleksei eeskujule on Ilona Tallinnas liigeldes kindla käega ja roolis rahulik – harva, kui nii turvalist "rohelist" liikluses näeb. Seega pole vahet, kas suur või väike auto, sõita saab kõigega.
Pereauto kandidaatide valikul ei suru kumbki peale oma arvamust, ühiselt arutatakse läbi pere vajadused, peamised sõidud, arvutatakse aastane kilometraaž ja asutakse üks teise järel läbi proovima silma jäänud sõidukeid.
Esimesena võtavad Ilona ja Aleksei ette Nissan Pulsari viiekohalise luukpära ning sõidavad sellega kolm nädalat omi vajalikke sõite. See on ühe auto tundmaõppimiseks pikk aeg – ajakirjanikudki ei tee tihti nii põhjalikke proovisõite – paari nädalaga lahtuvad esmased emotsioonid ja rõõm uuest sõidukist ning asenduvad teadmisega, mismoodi oleks selle autoga päris elus koos kulgeda.
7. märts
Täna saime oma valdusesse ilusa, vaikselt kulgeva valge raudratsu: 2016. aasta Nissan Pulsari, mil peal 1,2-liitrine turbobensiinimootor ja variaatorkäigukast, mida saab soovi korral ka sportlikumasse asendisse sättida.
See on ka kõik asjalik, mida ma tean autode tehnilistest omadustest. Viime Pulsari kolme nädala jooksul lühematele ja pikematele lõbusõitudele, et jõuda selgusele tema tugevustes ja võimalikes nõrkustes.
Auto sisemusse piiludes torkab meie praeguse abimehe, Toyota Aurisega (2008) võrreldes kohe silma rohkem avarust, nii ees kui taga. Seame end mõnusalt sisse ja sõidame joonelt kooli, kõige suurema kriitiku, Malena järele.
Budõlinite põhjalikku ülevaadet pooleteise tuhande kilomeetri ja mitme nädala kogemustest Pulsariga loe edasi Acceleristast.
Kommentaarid (0)