Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
6. aprill 2017, 18:29

Miks me ei suuda ebatervislike toitude söömisest loobuda? (3)

Suhkruteadlane ja California ülikooli tervishoiuprofessor Laura Schmidt rääkis oma TEDMED loengus sõltuvust tekitavatest ja ebatervislikest toitudest. Miks ei suuda me sageli eemale hoida toitudest, mille kohta teame, et need on meiele kahjulikud? Vastus ei ole vaid meis endis, vaid ületöödeldud toidus, mida meile peale surutakse.

 "Mitte ühelgi ajaloo hetkel pole inimsugu olnud nii võimsalt ümber piiratud asjadest, mis on loodud sõltuvust tekitama," räägib Schmidt, olles eelnevalt toonud näiteks lahustuva alkoholipulbri, mida saab märkamatult oma joogi sisse segada nii tööl kui kodus. "Firmad võistlevad selle nimel, kes suudab luua rohkem harjumusttekitavaid tooteid. Ja meie toiduga pole lood kuidagi teised. Toidutööstus palkab teadlasi leiutama kõige vastupandamatumaid, sõltuvusttekitavaid toite."

Neidsamu tehnoloogiaid, mida kasutatakse inimeste aju uurimiseks sõltuvuste ravil, kasutab toidutööstus just selleks, et oma retsepte veel paremateks – ehk siis inimeste vastupanust tugevamateks – muuta. Hetkel, väidab Schmidt, on toidutööstuse lemmikaineks suhkur. Suhkrut lisatakse kõikjale, ka toitudesse, mis iseenesest magusalt ei maitse.

Schmidt selgitab, et paljud sõltuvust tekitavad ained on oma algvormis tervisele üsna kahjutud ja looduslikud, kuid neid rafineerides ja töödeldes võime esialgu kahjutu aine muuta millekski hoopis kurjemaks. Näiteks tagasihoidlik kokaleht, mida Lõuna-Ameerika kohalikud kõrgetes mägedes energia tõstmiseks ja mäehaiguse raviks närivad, kuid millest töödelduna saab kokaiin.

Coca-Cola, kes uhkusega väitis, et ei muuda oma retsepti iialgi, pidi möödunud sajandi algul seda tegema, kui kokaiinist, mida seni kasutati lausa laste köhasiirupis, oli saamas illegaalne narkootikum. "Kokas pole enam kokat," muigab Schmidt. Üks sõltuvust tekitav aine vahetati teise, nimelt kofeiini vastu. "Nii et palun väga: siin on teile kontsentreeritud doos suhkrut koos kontsentreeritud doosi kofeiiniga. Topeltmõnus. Topeltvõimalus sellest sõltuvusse jääda," ütleb Schmidt.

Ta võrdleb toidu- ja söögikohtade silte ja reklaame, mis meie poeskäike ja tänaval kõndimist ääristavad takistusrajaga, mida kiusatusele järele andmata on tegelikult äärmiselt raske ületada. Ja see pole niivõrd meie enda vaimunõrkus. See ongi nii üles ehitatud, et me lõpuks murduksime ja selle magusa joogi või rasvase pontšiku või mahlase burksi ostaksime.

 "Kui on tooted, mis on hoolikalt valmistatud, täidetud valgete pulbritega, et sa tarbimisest ei loobuks, siis see on sinu jaoks tohutu koorem, kogu aeg ei öelda. Paljud meist ei suuda enam ei öelda," räägib Schmidt. Seega mõjutavad meid nii ained toitudes-jookides kui ka reklaamid ja pakendid, mis meid meelitavad. Eriti muidugi lapsi, sest mida varem sõltuvus tekib, seda pikaajalisem ja kindlam on tarbija.

Schmidt näeb lahendusena väikesi samme. Ta toob näiteks suhkrujookide maksud, nõuded kommid-maiustused poodides kõrgematele riiulitele seada (väikeste laste silmade kõrguselt eemale) ja reklaamid, kus sportlased ning muud kuulsused reklaamivad spordijookide asemel näiteks tavalise vee joomist.

Vaata tervet loengut siin: