Keha

Antioksüdandid aitavad püsida terve ja rõõmsana 

Liina Metsküla, 7. aprill 2017, 10:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Kui inimene toitub nii, et päeva soovituslik kaloraaž ja valkude-rasvade-süsivesikute suhe on paigas ning ta järgib ka toiduainete gruppide tasakaalupõhimõtet, siis pole vaja karta, et ei saa kätte piisavalt antioksüdante,“ räägib toitumisnõustaja Jane Maastik.

Antioksüdantidest räägitakse võrdlemisi palju – mida need endast kujutavad? Toitumisnõustaja Jane Maastik ütleb, et antioksüdantidest rääkides peaks esmalt välja tooma vabad radikaalid ning kuidas need omavahel seotud on. „Vabad radikaalid on sellised molekulid, mis on ära andnud ühe oma elektroni ja püüavad selle näpata teiselt molekulilt, tehes nii organismis palju kahju. Antioksüdandid rahustavad vabad radikaalid maha ja pidurdavad nende teket organismis,“ selgitab toitumisnõustaja.

„Näiteks, kui inimene viibib liiga kaua päikese käes, sigaretisuitsu keskel, joob palju kohvi või tarvitab liigselt alkoholi – tekivad erinevad radikaalid. Antioksüdandid on aga need, mis vabad radikaalid kõrvaldavad,“ räägib Maastik.

Ometi toonitab toitumisnõustaja, et vabad radikaalide olemasolu ei ole halb. „Neid on organismile vaja, et ainevahetus ja rakkude talitlus toimiks. Oluline on, et vabad radikaalid ja antioksüdandid oleksid kehas tasakaalus, siis on kõik korras,“ ütleb ta.

Söö viis peotäit puu- ja juurvilju päevas

Samal teemal

Olulistest antioksüdantidest toob Maastik välja A-vitamiini (mida saab maksast, munast, piimatoodetest, kalast), C-vitamiini, E-vitamiini (pähklid, seemned, taimeõlid), koensüüm Q10 ning sellised mineraalid nagu seleen (täisteratooted, seemned, mereannid), tsink (munad, seened, kaunviljad) ja mangaan (taimsed toiduained).

„A- ja E-vitamiini puhul on oluline teada seda, et nad võivad organismis püsida pikemalt. Teisalt C-vitamiin on vees lahustuv, seega peaks iga päev seda juurde saama, et kogus oleks soovituslikum tasemel,“ lisab toitumisnõustaja Jane Maastik.

Et tasakaal oleks paigas, peaks toituma võimalikult tervislikult – nii saab inimene piisavalt palju toitaineid, millel on antioksüdantide omadused. „Hästi olulised on köögiviljad, puuviljad, marjad. Viis peotäit puu- ja köögivilja päevas on just nimelt sellele põhimõttele toetudes paika pandud,“ räägib Maastik. „Kui inimene sööb päevas nii palju puu- ja juurvilju, peaks ta saama kõik vajalikud ained kätte. Tegelikult peaks aga toituma nii, et ka teised toiduainete grupid oleksid vastavalt energiavajadusele paigas.“

Maastiku sõnul on igal antioksüdantsel toitainel oma kindel ülesanne, mida ta organismis teostab. „Oluline on meeles pidada, et ei ole ühte kindlat, mis aitaks organismis kahjulike protsesside vastu. Igal antioksüdantsel toitainel on oma ülesanne ning nende omavaheline mõju tuleb esile siis, kui neid koos manustada,“ selgitab Maastik.

Jälgides tervislikke eluviise ei pea inimene muretsema, et midagi liiga palju saab. Piisav kogus antioksüdante kehas hoiab ära näiteks südame-veresoonkonna haigusi, kolesterooli ladestumist veresoonte seintele ning kasvajaid. Ometi paneb Maastik südamele, et kasvajate puhul peab olema ettevaatlik: „Kui neid liigselt tarbida, siis võivad need hoopis probleemi süvendada.“

Tegelikult toodab keha ka ise antioksüdante. „Kui toidust jääb antioksüdante vajaka, siis võib ikkagi probleem tekkida. Kuigi keha toodab antioksüdante ka ise, siis päris nii palju ei suuda ta toota, et nad oleksid tasakaalus vabade radikaalidega,“ ütleb Jane Maastik.

Antioksüdante toodetakse ka sünteetiliselt. „Neid lisatakse kosmeetikas näokreemidele, et ei tekiks oksüdeerimist ehk rahvakeeles rääsumist. Samas lisatakse ka toitudele, mis on suure rasvasisaldusega ning nende olemasolu kohta saab lugeda toidupakendite pealt,“ sõnab Maastik.

Antioksüdandid mängivad rolli ka vananemise puhul. Et seda paremini mõista, toob Maastik näite: „Kui teha õun pooleks, läheb ta peagi lõikekohalt pruuniks – oksüdeerub. Kui aga panna sellele kohale peale sidrunit, siis jääb ta terveks ja ilusaks.“. Just nii mõjutavad antioksüdandid ka meie keha.