Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
7. aprill 2017, 12:10

Deliirium mõjub südamehaigetele halvasti

Deliirium on sage ja aladiagnoositud seisund, mis mõjutab vähemalt iga kümnendat hospitaliseeritud patsienti ja esineb sagedamini eakate hulgas. Deliirium on seotud rohkemate tüsistustega haiglas viibimise ajal ja halvema pikaajalise prognoosiga.

Deliirium on kliiniline sündroom, mille korral patsiendid on neid ümbritsevast keskkonnast vähem teadlikud või reageerivad sellele vähem, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Delirioossed patsiendid võivad olla desorienteeritud, unenäo-sarnases seisundis, võivad hallutsineerida, nende kõne ja mälu võivad olla häiritud. 

15 kuu jooksul jälgiti kahte kardiointensiivraviosakonda sattunud kõiki 65-aastaseid ja vanemaid omahingamisel patsiente. Deliiriumi märkamiseks ja diagnoosimiseks kasutati küsimustikke ja punktitabeleid. Deliiriumi raviks ja jälgimiseks kasutati eraldi tabelit, ravivõtete hulka kuulus valu ja ärevuse ravi ning deliiriumi põhjustavate ravimite kasutamise lõpetamine. Kuue kuu möödumisel hinnati patsientide elulemust telefonikõnede abil. 

Uuringusse haarati kokku 726 patsienti keskmises vanuses 79 aastat. Kogu uuritavast grupist 15%-l esines hospitaliseerimise hetkel või haiglas viibimise ajal deliirium; 85-aastaste ja vanemate hulgas oli seda igal teisel (52%).

Deliiriumi läbi teinud patsientide prognoos oli kehvem, neil oli viis korda kõrgem tõenäosus surra nii haiglas kui ka 30 päeva jooksul ning kaks korda kõrgem suremus kuue kuu vältel. Samuti olid nad haiglas pikemat aega ning neid rehospitaliseeriti kuue kuu vältel sagedamini. 

Eakad on deliiriumist rohkem ohustatud, kuna neil on enamasti juba eelnevalt seda seisundit soodustavad riskifaktorid nagu dementsus, nägemis- ja kuulmiskahjustus, depressioon, psühhoaktiivsete ravimite tarvitamine, infektsioonid või elektrolüütide taseme häired.