Miks ei tohi uneaegseid hingamishäireid tähelepanuta jätta? (3)

"Uneaegne hingamishäire ehk uneapnoe on häire, mille puhul esinevad erineva pikkusega hingamispausid. See tähendab, et hingamistee langeb une ajal kokku ning õhu liikumine on takistatud," räägib Heisl Vaher, Unimed Ühendatud Kliinikute unearst ja kõrva-nina-kurguarst.

Uneapnoe puhul esineb tema sõnul ka hapniku sisalduse kõikumine kehas, mis koormab südameveresoonkonda, rikub unefaase ja ei lase magajal end välja puhata. Heisl Vaher nendib, et seda haigust esineb koguni 2-4% elanikkonnast ning tegemist on aladiagnoositud ja –ravitud haigusega vaatamata sellele, et ravimata öised unehäired tõstavad oluliselt teiste tõbede riski. Ka kaasnevad Heisl Vaheri sõnul ravimata uneapnoega päevane liigne unisus ja väsimus, keskendumisraskused ja mäluhäired. Need aga kahandavad igapäevast elukvaliteeti ning tekitavad tervisehäireid, mis raskendavad päevast toimetulekut nii liikluses, tööl kui ka kodus. "Uneapnoe korral väheneb üldiselt ka sügava une hulk ja seetõttu on patsient pidevast unisusest aldis haigestuma meeleoluhäiretesse, esineb koostöövalmiduse puudumine, samuti võib ette tulla agressiivsust," märgib unearst.

Heisl Vaher toob välja, et peamised uneapnoe nähud on norskamine, öised hingamispausid, õhuahmimine, õhupuudustunne, öine higistamine, voodimärgamine, hommikused peavalud ja rahutu uni. "Uneapnoega võib kaasneda muude unehäirete süvenemine, näiteks öine kummaline käitumine ehk parasomnia, millega kaasneb unes rääkimine, kõndimine, öine söömine, või muud liigutushäired, näiteks perioodiline jäsemete liigutamise häire, mille puhul esinevad korduvad liigutused jäsemetes, mis muudavad une pindmiseks ja välja puhata ei ole võimalik," kõneleb Vaher.

Pikka aega kestva uneapnoe tagajärjel võib tekkida unetus, mis võib unearsti kogemusel olla esimene arsti poole pöördumise põhjus. Ta märgib, et uneaegse hingamishäirega võib kaasneda ka hammaste krigistamine ehk bruksism ning naistel kaasneb uneapnoega sagedamini depressioon, meeleoluhäireid ja väsimust.

Samas ei ole pikaaegsest unepnoest tingitud päevane liigne unisus Vaheri sõnul sageli inimesele endale ja ka perekonnale arsti poole pöördumise põhjuseks, kuna unisus on koos uneapnoega kestnud pikka aega ning seda peetakse normaalseks nähtuseks.

Samas võiks oma muret arstile kurta, sest ka uneapnoed võimalik edukalt kontrolli all hoida ning autojuhid ei pea Vaheri kinnitusel kartma pöördumist unearsti poole juhilubade kaotamise hirmu tõttu. Uneapnoe ravis on endiselt kuldstandardiks CPAP-aparaadiga tehtav ravi. Kui see ei sobi, on olemas ka mitmeid muid ravimeetodeid, milledest õigeima valib välja arst.

Et uneapnoega kaasnevad sageli halvasti ravile alluv kõrgvererõhu tõbi, südamepuudulikkus, öised südamerütmihäired, kopsu hüpertensioon, teise tüübi diabeet ning ülekaalulisus ja kaelaümbermõõt võib aastate jooksul suureneda, oleks põhjust arstile oma unemuresid kurta küll. Seda enam, et ravimata uneapnoe suurendab ka riski saada südamelihase- või ajuinfarkt.