Viimastel nädalatel satub apteeki palju inimesi, kes kurdavad nohu üle ja soovivad nohurohtu osta, kuid sageli pole tegemist viirusliku nohu vaid hoopis allergiaga, tõdes Apotheka proviisor Kristiina Sepp.
„Kuna valdav osa inimestest pole kunagi teinud ühtki allergiatesti, ei osata arvestada võimalusega, et kevadel tüütav nohu pole mitte viirushaigus, vaid hoopis allergia,” rääkis Sepp. „Seetõttu kohtume apteegis tihti inimestega, kes on väärkasutanud antikongestante ehk nina limaskesta turset alandavaid spreisid, mida tegelikkuses pikemat aega üldse kasutada ei tohi, kuna tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu.”
Linnatolm ärritab samuti
Praegu kutsuvad inimestel allergilisi nähte esile peamiselt lepa ja sarapuu ning varsti ka kasetolm. Samuti võib ärritusnähte põhjustada tänavatel lenduv linnatolm. „Kui tavaline nohu kestab 7–10 päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks, siis allergilise nohu korral on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked. Sagedasemad allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu ja silmade sügelemine ning punetus. Võib tekkida kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus,” selgitas proviisor.
Tema sõnul on allergilise nohu korral vaja regulaarselt nina tolmust ja allergeenidest puhtaks loputada – kas siis merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega. Kui sellest pole abi, tuleb võtta päevas üks tablett antihistamiinikumi. Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad silmatilgad, kindlasti aitab sümptomeid leevendada ka õues prillide kandmine ning silmadele regulaarselt puhkuse andmine. „Kaebuste tekkimisel on mõistlik esimesel võimalusel apteeki pöörduda ja apteekriga nõu pidada, kuidas allergia sümptomeid leevendada. Tõsisemate kaebuste korral tasub aga perearstiga konsulteerida,” lisas Sepp.
Õitsejaid jagub sügiseni
Kui allergeen on teada, tuleks seda võimalusel vältida. Kuna haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, on kuivade ilmade ajal on soovituslik viibida õues vaid hommikuti ja õhtuti. Ka pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.
Õietolm on välisõhus leiduv allergeen, mis tungib koos sissehingatava õhuga bronhidesse ning põhjustab tundlikel inimestel allergilisi vaevusi, sh astmat ja heinapalavikku. Kevadest sügiseni, puude ja taimede õitsemise aegu, on õietolmu kontsentratsioon õhus suur.
Lepp ja sarapuu, mis on ka ühed põhilised õietolmuallergiat tekitavad taimed, hakkasid õitsema juba märtsis ja nende õitsemine võib kesta aprilli lõpuni. Tugev allergeen on kask, mis olenevalt ilmastikust õitseb tavaliselt mais. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm.
Õhuseireveebis saab jälgida õietolmu taset
Taimede õietolmu sisaldust õhus on võimalik jälgida Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kodulehelt airviro.klab.ee ja Eesti allergialiidu kodulehelt www.allergialiit.ee/seire/. Õietolmuseiret teeb Eesti keskkonnauuringute keskus viies Eesti linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares ja see on üks osa Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemist.
Kodune kiirtestimine
Apteekides on müügil allergia kiirtestid, mille abil saab ülitundlikkust tekitava allergeeni kindlaks teha. Saadaval on üldise allergia tuvastamise kiirtest, õietolmu-, kassi-ja tolmulestaallergia tuvastamise test, samuti piimaallergia, munaallergia ja gluteenitalumatuse test. Need testid ei ole mõeldud siiski diagnoosi panemiseks – lõpliku otsuse teeb arst. Kodus testimine annab võimaluse probleemi kiiremaks lahendamiseks neile, kes ei ole veel mingil põhjusel arsti poole pöördunud.
Allergeeni tuvastamisele võiksid mõelda inimesed, kes kannatavad mõne allergilise sümptomi all. Õietolmuallergiale võivad viidata näiteks pikaajaline nohu, kuiv köha, nina sügelemine, ninakinnisus, aevastamine, pisaravool, silmade punetus ja sügelemine.
Kommentaarid