Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
18. aprill 2017, 17:00

Appi, VALUTAB! Mida teha ja kui kiiresti reageerida? (1)

Paljud rasked haigused ei teki üleöö, vaid kulgevad aeglaselt, nii et vaevuste kujunemine võib aega võtta kuid ja isegi aastaid. Valu viib aga varem või hiljem arsti juurde iga patsiendi.

Isegi kui vaevused tekivad kohe haiguse alguses, arenevad need tihtipeale väga aeglaselt, nii et inimene harjub ja leiab neile mõtetes oma selgitus.

Kus te enne olite?!

Eesti inimene kipub valu kannatama ja seda mitte välja näitama, samas aga muretseb valu põhjuste üle. Nii mõnigi patsient, tavaliselt mees, eelistab kannatada viimse piirini. Kui piir käes, talutavad ema, naine või lapsed näost halli valukannataja arsti vastuvõtule. Edasine oleneb veidi arsti taluvusest, kuid sageli järgneb tohtri peavangutus ja ohe: “Kuidas võisite küll nii kaua kannatada?!”

Äge valu on hea enesetunde juures sekundite või minutitega tekkiv ebameeldiv valuaisting. See on märk tekkivast või juba olemasolevast koekahjustusest. Süttib punane tuli: midagi on valesti, vaja on kiiresti leida lahendus, et taastada endine hea enesetunne. Ägedal valul on hoiatav ja kaitsev tähendus, see sunnib puhkama, vältima valu tugevnemist ja otsima abi. Ägeda valuga kaasnevad kehas reflektoorsed muutused: südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, silmapupillid laienevad, tekib hingeldus, rahutus ja ärevus.

Krooniliseks valuks loetakse valu, mis on kestnud samas piirkonnas üle kolme kuu. Kroonilisel valul puudub otseselt kaitsev tähendus, sellega kaasnevad sageli meeleolumuutused: masendus, unehäired, ärrituvus, eemaletõmbumine ja tõrjutus, söögiisu vähenemisest tingitud kõhnumine. Krooniline valu võib kesta aastaid, seetõttu on kasutusel valuhaiguse mõiste.

Valu tekkepõhjused on erinevad. Kõige sagedamini on valu tingitud valuanduri ehk notsiretseptori ärritusest. Valuandurid paiknevad peaaegu kõikjal kehas, need on seotud närviteedega, selja- ja peaajuga. Valuretseptoreid ärritavad näiteks vigastus, põletik, keemiline ärritus, verevarustushäirega kaasnev hapnikuvaegus jm. Selline valu on nahapinnale lähemal paikneva vigastuse või haiguse korral täpselt piiritletav, iseloomult terav, torkav või pistev. Siseorganitest ja lihas-skeletisüsteemist lähtuv valu on ebamääraselt piiritletav ja võib kiirguda suuremasse kehapiirkonda. Selline valu on iseloomult tuim, suruv või kramplik.

Neuropaatiline valu. Kui on kahjustunud valu edasi kandvad närvid või valuretseptorid, räägitakse neuropaatilisest valust. Haige tunneb põletavat, kiirguvat või sähvivat valuaistingut, sellega võivad vastavas kehapiirkonnas kaasneda sipelgajooksutunne, nahatundlikkuse vähenemine või suurenemine. Sellised valud esinevad sageli näiteks suhkruhaigusega kaasneva närvikahjustuse ja lülivaheketta sopistusest tingitud närvijuurekahjustuse korral ning vöötohatise järel. Võimalik on ka eri valumehhanismide tekitatud valu koosesinemine, siis räägitakse segatüüpi valust.

Kui valu põhjustab psüühika. Valu võib tekkida ka psüühikahäire, sagedamini depressiooni ja ärevushäire tõttu. Selliste valude diagnoosimine põhineb teiste valu põhjustavate seisundite ja haiguste välistamisel.

Kuidas leevendada valu?

Nii nagu valul on eri tekkemehhanismid, erinevad ka valuvastased ravimid.

Põletikust ja vigastusest tingitud valu leevendavad hästi ravimid, mis kuuluvad mittesteroidsete valu- ja põletikuvastaste ravimite rühma. Teada-tuntud on paratsetamool, ibuprofeen, diklofenak, meloksikaam jm.

Närvikahjustusest tingitud valude ja segatüüpi valude korral on tavaliste valuvaigistite toime nõrk või pole seda üldse. Selliste valude korral kasutatakse ravimeid, mis kuuluvad antidepressantide ja krambivastaste ravimite rühma. Kindlasti selgitab arst ravimi määramisel, miks on patsiendile valitud just see preparaat, muidu võib haiget tabada paras vapustus, kui ta loeb infolehest näidustusi, mille hulgas tema omi pole.

Kuidas mõõta valu?

Valu ei ole võimalik mingi aparaadi või vereprooviga kuidagi mõõta, kõik põhineb haige enda hinnangul. Seetõttu ei maksa pahaks panna meedikute üksikasjalikke küsimusi valu kestuse, iseloomu ja muude iseärasuste kohta. Valu tugevuse ja muutumise hindamisel on abiks valuskaalad ja hindamine kümnepallisüsteemis, kus 0 tähistab valu puudumist ja 10 väljakannatamatut valu.

Normaalse elutegevuse ja ka kõige paremate tervisenäitajate korral on loomulik, et peaaegu igast kehapiirkonnast võib tajuda mõnda ebameeldivat aistingut (valuskaala astmed 0–2). Lihasevalu kaela- ja seljapiirkonnas, survetunne kõhus, ühekordne valusähvatus jalas, valulikkus silmas jm. Tegemist on funktsionaalsete ehk talitlushäirest tingitud valudega, mis on lühiajalised ja mööduvad. Tavaliselt neid ei märgata, nendega ollakse harjunud. Valu möödub kehaasendi muutmisel, ringutamisel, silma pilgutamisel.

Valu tajumise tugevus ja selle väljendamine on eri inimestel väga erinev, olenedes vanusest, soost, meeleolust, hetkeolukorrast, haridusest, kasvatusest ja ka piirkonna kultuurilistest tavadest. Kõik see võib mõjutada valuläve, seda tõstes või langetades. Nii on võimalik seletada valu märkamist alles siis, kui selleks on aega, näiteks õhtusel ajal või nädalavahetusel. Siis võib meenuda tõsiasi, et vaevus on kestnud pikemat aega, ja järgneb paanika... Appi, mul valutab!

Millal on kiire?

Valu korral või äratundmisel, et midagi on valesti, tuleb leida võimalikult kiiresti lahendus. Enne kui valida kiirabi number või sõita haigla erakorralise meditsiini osakonda, tasub mõned asjad selgemaks mõelda. Abiks on emotsionaalne valgusfoor.

PUNANE TULI – STOPP! Mõtle, mis on juhtunud, kui kaua valu on kestnud, millest see võib olla tingitud, kas seda on varem esinenud, kui tugev on valu valuskaala järgi, kas valuga kaasneb mõni muu vaevus.

KOLLANE TULI – MIDA TEHA? Helista nõu saamiseks perearsti infoliinil (tel 1220) või häirekeskusesse (tel 112).

ROHELINE TULI – TEGUTSE MÕISTLIKULT JA SOOVITUSTELE VASTAVALT: kasuta esmaabivõtteid ja olenevalt olukorrast mine kas perearsti vastuvõtule, pöördu haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsu kiirabi.

Valukannataja võib oma mõtetes muuta algse olukorra kas kergemaks või raskemaks. Nii võib juhtuda, et perearsti vastuvõtule pöördub keskealine mees, kes on viis päeva ringi kõndinud pigistav-suruva valuga rinnus. Tema ehmatuseks palub perearst pärast EKG tegemist jääda lamama, annab esmaabiks ravimeid ja kutsub kiirabi.

Näiteks südamelihaseinfarkti esineb järjest noorematel, 40aastane patsient ei ole haruldus. Haruldane pole ka olukord, et sellises seisundis haige kõnnib ringi mitu päeva, peab nõu oma tuttavatega, katsetab mitmesuguseid rohtusid ning pöördub professionaalse abi saamiseks arsti poole alles siis, kui kõik muu tõesti ei aita.

Millal kutsuda kiirabi?

Helista kohe häirekeskusesse telefonil 112, kui

* valu on väga tugev (valuskaala 7.–10. aste),

* valu on tekkinud ootamatult hea enesetunde juures ja esimest korda elus,

* varem on samasuguse vaevuse korral diagnoositud mõni tõsine seisund,

* pea- või kaelavalu on nii tugev, et seda varem pole kogetud, valu on võrreldav otsekui noahoobiga, püsib üle kolme-nelja minuti ja näib süvenevat, kaasneb nägemishäire, iiveldus ja oksendamine, tasakaaluhäire, silmade valguskartus,

* silmavalu on tugev, kaasneb nägemishäire, vaatevälja ahenemine, silmaava laienemine või nähtava verevalumi teke,

* kõrvavalu on väljakannatamatu, kaasneb kuulmishäire, tavalised valuvaigistid olukorda ei leevenda,

* tugeva kurguvaluga kaasneb hingamistakistus, võimetus avada suud rääkimiseks ja neelamiseks,

* rinnus on pigistav-suruv valu, mis on kestnud kauem kui 15 minutit, valu ei leevenda keelealuse nitroglütseriinitableti imemine. Ka suruv tunne või ängistus rinnus, valu kiirgumine vasakusse õlga või kätte, kaasneda võiv õhupuudus ja jõuetustunne võivad olla südame- või kopsuhaiguse tunnused,

* kõht valutab tugevasti, valu võib olla erinev: kas noahoobitaoline, kramplik, rebiv. See võib kiirguda õlga, selga, alakõhtu, vaagnapiirkonda või jalga ega leevene 15–30 minutiga. Kaasneda võib olukord, kus inimene on sunnitud lebama külili, jalad painutatult, või istuma kõveras. Esineb ka vastupidist olukorda – valu ei leevenda ükski asend ja kannataja viskleb valuhoogudes.

* käe- või jalavalu on tugev, see on tekkinud ootamatult ja süveneb kiiresti, kaasneda võib jäseme külmus, sinakus, kahvatus. Esineb seisund, mille korral jäseme, tavaliselt jala temperatuur on tavaline, kuid valu on pigem sipelgajooksutaoline, haarates kogu jala või mõlemad jalad. Kaasneda võib põie- ja soolepidamatus.

* mõistlikum on reageerida valule üle kui põikpäiselt seda eitada ja loota, et asjad lahenevad ise. Võivadki laheneda, kuid hoopis halvasti või väga halvasti.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta maikuu ajakirjas.