Praegusel kujul tervishoiu rahastamine kulutab iga aastaga järjest enam maksumaksja raha. “Valitsuses ja riigikogus tuleb teema ette võtta pikas vaates ja süsteemi reformi arutada avalikult, mitte suletud uste taga kitsas ringis, sest tervis ja selle tarbeks tehtavad kulutused puudutavad meist igaüht,” sõnas Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu tänase Euroopa patsiendi õiguste päeva raames.
“On oluline, et ka tavainimene saaks aru, kui palju ja kuhu raha täpsemalt vaja on, süsteem peab olema selge ja läbipaistev. Praegu me seda kahjuks öelda ei saa,” lisas ta.
Eesti Patsientide Liit soovib, et tervishoiu rahastamisest ja ümberkorraldamisest saaks riigi jaoks prioriteet. Seejuures ei tohiks raha jagamisel piirduda vaid arstide palga tõstmise ja ravijuhtude arvu suurendamisega. Kõige tähtsam on küsida, mis kasu patsiendid muudatusest saavad.
“Praegu saame vastata, et patsiendile ei ole viimastel aastatel mingit kasu olnud, sest inimeste tervena elatud aastad vähenevad ja eluea pikenemine on takerdunud. Kahjuks on allakäiguspiraal ühesuunaline, sellest välja tulemiseks vajame süsteemi reformi ka patsiendi vaates ja siin oleme kohe valmis kaasa lööma,” sõnas Tammepuu.
Patsientide esindajatena on liit mures, et jätkuvalt investeeritakse rohkem raha betooni kui teenuse sisu arendusse ja tervishoiu eri tasandite vahel käib olelusvõitlus, mitte koordineeritud koostöö. Maakonnahaiglates on kasutult seisvaid masinaid, mille töös hoidmiseks ei jätku arste. Loodavates tervisekeskustes, mis viivad arsti patsiendist kaugemale, on selgusetu, kuidas korraldatakse inimese jaoks abi saamine. „Oleme täna olukorras, kus patsiendid ei usu mugavasse teenusesse, kuigi oleme e-riik ja lahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtmine ei ole tehnoloogiliselt ega ka finantsiliselt väga kulukas,” sõnas Tammepuu.
Kommentaarid