Puuetega Inimeste Koda hakkab nõustama neid, kes töövõime reformi poolt segadusse aetud (35)

Eesti Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul tähendab aasta alguses käivitunud reformi teine järk, et töövõime hindamiseks tuleb Töötukassa poole pöörduda ka nendel inimestel, kel varasemalt juba püsiv töövõimekaotus määratud. “Selle aasta esimese kolme kuuga on meile esitatud üle 14 500 töövõime hindamise taotluse,” ütles Liimal ja lisas, et keskmiselt kulub ühe otsuse tegemiseks 19 tööpäeva. Kuigi seaduse järgi tohib otsuse langetamiseks kuluda maksimaalselt 30 päeva, nentis Liimal, et on ka neid, kes peavad seda ootama kauem: jaanuaris 3 protsenti ja veebruaris 7 protsenti pöördujatest.

Ta rõhutas, et vastupidiselt inimeste hirmule ei hinda töövõimet Töötukassa spetsialistid, vaid erihariduse saanud ja vastava metoodika väljaõppe saanud arstid, kes töötavad 12 tervishoiuteenuse osutaja juures. Töötukassa spetsialistid lähtuvad oma otsustel arstide arvamusest.

Praeguste otsuste järgi puudub täielikult töövõime 21 protsendil Töötukassasse pöördunutest. “See ei tähenda, et need inimesed ei tohiks või ei saaks töötada kui leidub sobiv ja jõukohane töö, aga nende terviseseisundi tõttu ei eeldata neilt toetuse saamiseks töötamist ja aktiivsust,” selgitas Liimal.

“Kõige enam on tunda, et vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist takistab kas oskuste puudumine või vananenud oskused, samuti töökogemuse puudumine. Seetõttu on olnud kõige rohkem vaja koolitusi, tööpraktika, tööproovimise võimalust, erinevaid nõustamisteenuseid,” loetles Liimal. Alates 1. maist hakkab Töötukassa tegelema ka nende inimestega, kes on juba tööl, kuid soovivad tervislikel põhjustel ametivahetust.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõi välja mitmeid probleeme: otsuste pikk menetlusaeg on tihti seotud puudulike terviseandmetega selleks ettenähtud süsteemides; kui menetlus venib , võib tekkida inimese sissetulekutesse auk. Kuna inimestel on tekkinud reformi osas palju segadust, toetab sotsiaalministeerium edaspidi rahaliselt Puuetega Inimeste Koda, et organisatsioon saaks pakkuda sõltumatut nõustamist. Eilsel kohtumisel sõlmiti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichtiga ka ühiste kavatsuste protokoll.

Habicht tõdes, et töövõimereformi tulek on olnud suur muudatus kõigi ligi 100 000 inimese jaoks, keda see isiklikult puudutab.

“Täna on olukord justkui nii, et töövõimereform toimub ühes korteris ja arstid on justkui köögis – toimetavad omaette. tööandjad on tagatoas, kuid osad tööandjad on juba tulnud sinna läbikäidavasse elutuppa, kust siis sisenevad puuetega inimesed ja mulle tundub, et puuetega inimestel on selles korteris justkui päikseprillid ees. Kuskil on need infokillud olemas, aga raske on seda suurt muutust korraga haarata,” kirjeldas Habicht ja avaldas lootust, et nõustamise võimalus aitab päikseprillid eest võtta ja osapoolte kohtumist kergendada.