“Õigupoolest vajab jalaravispetsialisti abi iga viies inimene,” nendib Rootsis Norrköpingis ortopeediainseneri elukutse omandanud, Oulu ülikoolis ortopeediat õppinud ning end Prantsusmaal täiendanud jalaravispetsialist, Eesti Ortoosikeskuse juhataja Kalev Toots.
Jalgadele toetub kogu meie keha. Seejuures langeb terve keharaskus vaid mõnele ruutsentimeetrile. Jalad reageerivad neile osaks saavale pingele pideva sisse- ja väljapoole pöördumisega. Kui käimise või jooksmise ajal surve valesti jaotub, muutub tavapärane koormus lihastele ja liigestele. Pikaajalise ülekoormuse tõttu tekivad valud päkkades, kandades, hüppeliigestes või säärtes, kuid võivad rühi ja liikumise muutuste tõttu ulatuda ka põlvedesse, selga ja pähe.
Valude põhjust saab kõige paremini selgitada jalalabauuringuga.
Sportijale möödapääsmatu
Eriti vajalik on jalalabauuring sportijatele, sest näiteks joostes langeb igal sammul liigestele koormus, mis on võrdne koguni treenija kolmekordse kehakaaluga. Aeroobikatreener ja endine tippjooksja Evelin Talts (38) on ortoosikeskuses juba staažikas klient. 2009. aastal hakkas Evelinil hüppeliiges valutama ning ortopeed suunas ta jalalaba kompleksuuringule. “Selgus, et mu parem jalg oli ära vajunud ning selle korrigeerimiseks valmistati spetsiaalsed sporditallatoed. Need sobisid mulle hästi ja aitasid kohe – kadus nii valude põhjus kui ka tagajärg,” selgitab Evelin.
Aasta hiljem hakkas tal valutama Achilleuse kõõlus, mis on jooksjatel üks levinumaid vigastusi. Uue analüüsi põhjal sai jooksja taas tugitallad.
Praeguseks on viimatisest uuringust möödas aasta. Tippspordiga on Evelin teinud nüüdseks lõpparve ning ka jooksmisse tuli vahepeal 7–8kuuline paus, mil ta käis treenerina tööl ja pühendus pojale.
Uuesti alustas ta jooksutrenni sel suvel ning kuna ta tugitaldu enam ei kasuta, on õige aeg vaadelda ortoosikeskuses, millises seisus on tema jalalabad, rüht ning päka- ja kannakalded praegu, mil naine jookseb 100 km nädalas.
Ilmsiks ka varjatud vead
Jalalaba digitaalse uuringu ja kõnnianalüüsiga mõõdistatakse jalatallale avalduv surve, selgitatakse välja probleemsed piirkonnad, vajadusel määratakse ravimid, soovitatakse harjutusi ning valmistatakse individuaalsed tallatoed.
“Jalalaba staatilise koormusjaotuse mõõtmine on kiire ja lihtne – uuritav peab vaid astuma spetsiaalsele sensoritega varustatud pinnale, mis võimaldab täpselt kindlaks määrata surve jalalaba igale punktile,” selgitab Kalev Toots. Pärast teabe arvutitöötlust saab jalalabade profiili ning surve jaotumise kaardi, mille alusel on võimalik hinnata patsiendi jalgade seisundit.
Lisaks jalalaba staatilisele koormusjaotuse mõõtmisele tehakse ortoosikeskuses ka dünaamilist kõnnianalüüsi, mille vältel hinnatakse jala survet maapinnale. Ühtlasi filmib kaamera inimese liikumist. “Spetsiaalsel elektroonsel arvutisüsteemiga ühendatud sensorplaadil käimine võimaldab visuaalsest vaatlusest täpsemini selgitada, millised on jalavõlvide muutustest või jalalaba patoloogilisest liikumisest tingitud vaevused,” selgitab Kalev Toots. Kõnnianalüüs uurib inimese tervist jalalabadest kuni selja keskpaigani, sealhulgas ka alaselja oma. Valdavalt tehakse seda uuringut suuri koormusi kasutavatele tippsportlastele. Nii näiteks on kõnnirajal käinud kolmikhüppaja Kaire Leibak, tennisistid Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp, seitsmevõistleja Grit Šadeiko ning tippjooksjatest kolmikõed Liina, Leila ja Lily Luik. Uuringu lõppedes on värvilisel väljaprindil näha nii inimese jalalabade profiil kui ka surve jaotumine maapinnale.
Arvutiuuring aitab avastada ka selliseid jalapöia moondumisi, mida välisel vaatlusel tuvastada ei pruugi. Uuringute järel on võimalik patsiendile valmistada individuaalsed tallatoed, mis korrigeerivad patoloogilist koormuse jaotumist.
Eesti ortoosikeskuses kasutatav, prantslaste 2008. aastal leiutatud tehnoloogia võimaldab anda täpsed ortopeedilised tallatoed patsiendile kätte kohe pärast uuringuid. “Varem tehti jalast esmalt skanneriga pilt, siis võeti kipsjäljend ja mõõdud ning nende järgi valmistati tallatoed, mis jõudsid patsiendini alles kahe-kolme nädala pärast,” räägib Toots. Praeguse vaakumsüsteemi tehnoloogiaga võib jala kohe ära korrigeerida. “Patsient vajutab sooja valmispandud tallatoe oma jala järgi täpselt selliseks, nagu vaja, seis fikseeritakse ja valmivadki vahtmaterjalist tallatoed,” selgitab arst.
Lihased tööle!
Evelin Taltsi jalad hindab ortopeed Toots heaks. “Üldiselt ei ole viga, aga väike nihe on siiski tekkinud – kannad on maast lahti. Kui jooksma lähed, peaksid kandma tugevat tallatuge. Oled proovinud ilma taldadeta joosta ja praegu ilmselt valus ei ole, kuid jalg on tõusnud natuke kõrgemale ja ühes kohas tugi puudub. Seega peaksime sulle uued tallad tegema. Kui kand maha läheks, oleks ideaalne.”
Evelin on rahul. “Kui minu trennis käivad naised jalavalu üle kaebavad, saadan nad kõik jalatesti tegema!” sõnab endine maratoonar, kes praegu töötab Sparta spordiklubis ja Nõmme ujulas rühma- ja vesivõimlemistreenerina.
Sageli esineb alaselja- ja põlvevalusid püstijalu töötavatel inimestel: õpetajatel, müüjatel ja juuksuritel. “Paraku hakatakse abi otsima alles siis, kui seljavalu on juba väljakannatamatu. Saame küll aidata ka sellises seisus patsienti, aga mida varem alustada, seda parem on tulemus. Anname 100protsendilise garantii, et jaladeformatsiooni süvenemine peatub, aga kui palju asi paremaks läheb, sõltub juba igaühest endast. Tallatoe kandmine ja võimlemine peavad käima käsikäes,” soovitab ortopeed.
Abistavad toed
Õigesti valitud tallatoed ei vabasta mitte üksnes valust, vaid reguleerivad ka lihastoonust, sundides tööle kõige laisemadki lihased. Ühtlasi hoiavad tallatoed ära jalalabade võimalikud sporditraumad ja jalalaba defekti edasiarenemise. Siiski, vahet tuleb teha ennetavatel ja korrigeerivatel tallatugedel. Kaupluses müüdavad tallatoed ei ole nii täpse toestusega nagu individuaalselt valmistatud ning neil on vaid ennetav otstarve.
Et seljavalu võib alata ka lääpa tallatud kingadest, soovitab Toots eelistada võimalusel alati uusi jalanõusid. “Kasutatud jalanõude puhul tuleb vaadata, et tald ei oleks ebaühtlaselt kulunud. Vanad jalanõud, mis on kellegi teise jala järgi lääpa vajunud, võivad jalgu negatiivselt mõjutada,” teab arst. Titale aga soovitab ta esimesed jalanõud hankida alles siis, kui ta väljas kõndima hakkab. “Ajal, mil laps üksnes toas liigub, on jalatsitest pigem kahju kui kasu – väikestele jalgadele on vaja käimisega harjumiseks aega anda. Laps peab õppima ka paljajalu tasakaalu säilitama. Lisaks arendab paljajalu kõnd tita jalalihaseid.”
Evelin Talts
- Lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuri eriala.
- Töötanud pikki aastaid aeroobikatreenerina.
- Esimese maratoni jooksis 30aastaselt.
- Eesti meister 400 meetri tõkkejooksus.
- Kodustel meistrivõistlustel on kogunud hulganisti medaleid eri distantsidelt kuni maratonini välja, sealhulgas murdmaajooksus.
- Parimad saavutused: olümpianormi täitmine 2012. aasta Rotterdami maratonil (ajaga 2:39.15) ning Eesti esindamine samal aastal toimunud Londoni suveolümpial (aeg 2:54.15).
Testi, kas vajad jalaravispetsialisti abi?
Ennetamine
• Kas sinu laps on kaevanud sportides labajala- või põlvevalu?
• Kas kannad turvasaapaid?
• Kas oled üle 70 aasta vana? Kui nii, kas oled kõndides kunagi kaotanud tasakaalu?
• Kas tegeled spordiga rohkem kui 2 tundi nädalas?
Valu pöia eesosas ja kannaosas
• Kas valu esineb hommikuti, öösiti või päeva lõpul?
• Kas tunned jalgades närvivalu, kõdi või on sinu jalad surnud?
• Kas sul on pöia all nahapaksend?
• Kas valu on seotud konkreetsete jalanõude kandmisega?
• Kas tunned pidevat valu kanna all, jalalaba sise- või tagaküljel?
Põlvevalu
• Kas su põlved istudes valutavad?
• Kas tunned valu, kui kõnnid trepist alla, jooksed või jalutad pikemat aega?
• Kas sinu põlved teevad häda teatud tüüpi jalanõusid kandes?
Seljavalu
• Kas seisad töö ajal sageli püsti ja kas sul valutab selja alaosa?
• Kas tunned närvivalu või on sul üks või teine jalg surnud?
• Kas tundlikkus kaob vahel ühest või rohkematest varvastest?
Kui vastasid jaatavalt enam kui KOLMELE küsimusele, võiksid nõu saamiseks minna jalaravispetsialisti juurde.
Allikas: Kalev Toots
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta septembrikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)