Värske õhu kasulikkus tervisele ja üldisele heaolule
Sportimisel paraneb füüsiline vorm, mis omakorda tõstab meie võimekust ja suutlikkust ning parandab üldist meeleolu. Lisaks aitab sportimine kehast välja viia toksiine ja kiirendab ainevahetust. Spordivahendite nagu jalgratta, rulluiskude, rula ja hüppenööri kasutamine on positiivse mõjuga meie südame-veresoonkonnale ning immuunsüsteemile. Aktiivne eluviis võib pikas plaanis vähendada kõhuvalusid ning leevendada maksa- ja neeruhaigusi.
Psühholoogid on ka täheldanud, et värskes õhus viibivad inimesed kalduvad vähem depressioonile, on tolerantsemad ning tulevad paremini toime emotsionaalsetes kriisides. See on tingitud faktist, et rakud on paremini varustatud hapnikuga, mis toob omakorda kaasa suurenenud endorfiini, rahvakeeli õnnehormoonide taseme. Nii paraneb meie meeleolu, kasvab enesekindlus ning tunneme omamoodi eufooriat.
Tasub ka meeles pidada, et treening päikesepaistelise ilmaga aitab keha varustada D-vitamiiniga, mis on oluline närvisüsteemi, immuunsüsteemi, tervete ja tugevate luude, juuste ja naha jaoks. Muidugi ei tohi päikest kuritarvitada. Päikesepaistelisel päeval tasub ilma kaitsekreemita õues viibida vaid 10-15 minutit. Kasutada tuleks päikesefaktoriga kaitsekreeme ning katta pea mütsi või salliga.
Suurem koormus – paremad tulemused
Selleks, et kaalus kaotada ning keha kaunil moel vormida, tuleb pingutada ning koormust ning vastupanu kasvatada. Jõusaalis on väga mugav raskustega katsetada, kuid looduses sportimine on veelgi efektiivsem. Ootamatud takistused ja vaheldusrikas maastik aitavad luua keerukamaid tingimusi. Väljas sportimisel on raskendavaks teguriks ka ootamatud ilmastikutingimused – päike, tuul, vihm ja lumi. Kõik need aitavad kehal kulutada sama aja jooksul veelgi enam energiat. Sportimine värskes õhus suurendab põletatud kalorite hulka ligi 7% võrra.
Spetsialistide sõnul on külmal aastaajal õues treenimine eriti efektiivne, kuna kehal kulub sooja tootmisele lisaenergia. Nii kulutame õues sportides tunduvalt enam kui soojas ja mugavas jõusaalis trenni tehes. Loomulikult on võimalik sama intensiivselt treenida ka jõusaalis, kuid see eeldab variatsioonide sissetoomist ning erinevate treeningtehnikate kasutamist.
Siiski tasub meeles pidada, et väljas treenimine võib tunduda esmapilgul lihtsam, mistõttu on suur võimalus end ületreenida. Sellega võib kaasneda lihasvalu ja piimhappe kogunemine lihastesse. Seetõttu tuleks õues treenides koormust järk-järgult suurendada.
Trenn ebasoodsates ilmastikutingimustes
Eesti suvi on lühike ning enamasti valitsevad väljas sügisesed soojakraadid. Siiski öeldakse, et ei ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus. Või siiski? Kuigi erinev ilmastik kulutab erineval tasemel energiat, siis tasuks teada, millal lõpetada. Väga kuuma päikese, liiga tugeva tuule, paduvihma ning liigsete külmakraadidega õues sportimine võib teha rohkem kahju kui kasu. Ilmastikutingimused on otseseks mõjuks inimese tervisele – vigastustele ja haigustele. Väga kehvade ilmastikuoludega tasub oma treeningkavaga kolida mõnusasse ja sooja jõusaali. Vähemalt seniks, kuni ilmastikuolud paranevad.
Väljas treenimise nõrgad küjed
Kuigi öeldakse, et õues sportimine on tasuta, ei ole see päris tõsi. Ka värskes õhus treenimine vajab treeningvarustust. Vastavalt Eesti suurima e-poe kaup24.ee ekspertide sõnadele kasvab kevadel jalgrataste, rulluiskude, rulade, hüppenööride, treeningjopede ja teiste sporditarvete müük hüppeliselt. Meile meeldib õues sportida, kuid ka selleks on tarvis teatavat inventari.
Teiseks õues sportimise nõrgaks küljeks on treeneri puudumine ja juhendamine. Iga harjutust tehes on oluline see õigel moel sooritada. Harjutused peavad vastama meie vanusele, soole, kehakaalule ning kehalistele eripäradele. Valesti sooritatud harjutused võivad põhjustada valu ning tõsiseid vigastusi. Jõusaalides olevad treenerid suunavad ning õpetavad meid harjutusi korrektselt sooritama ning sel moel on tagatud harjutuste tõhusus ja treenija ohutus.