Täna on ülemaailmne melanoomipäev: mida igaüks peab sellest tõvest teadma? (5)

Eesti Vähiliidu andmeil esineb meestel nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem.

Nahamelanoomi haigestumist on kasvatanud Eesti elanike sagenev reisimine päikeserohketesse riikidesse ja sealne mõõdutundetu päevitamine ning noorte üha tihedam solaariumi külastamine.

Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus.

Nahavähi ennetamiseks on oluline jälgida oma nahka ja muutuste korral sünnimärkides pöörduda kohe arsti poole. Tähtis on teada, varane haiguse avastamine tagab parima ravitulemuse. Mida väiksemate muutustega alustada ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saab terveneda. Tõenäoliselt ei teata aga päris kõike vajalikku enda tervena hoidmiseks.

Levinuim arvamus on, et melanoom ilmneb, kui sünnimärk muudab oma kuju ja välimust, eriti valgenahalistel, kes ei kasuta päikesekreemi, kirjutab Huffington Post. Paraku ei ole kõik nii lihtne ja selge.

New Yorgis Mount Sinai Icahni meditsiinikoolis praktiseeriv õppejõud Angela J. Lamb toob välja kümme fakti melanoomi kohta, mida iga inimene peaks teadma.

Melanoom on noorte täiskasvanute seas kõige levinum kasvaja. Ameerikas on melanoom levinuim vähkkasvaja 25–29aastaste noorte seas ja sageduselt teine 15–19aastaste seas. Usutakse, et see on rohke solaariumi külastamise tulemus. Ja muide, ka Eestis on viimase 10 aasta vältel haigestumus melanoomi kasvanud lausa poole võrra - uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta.

Melanoom puudutab iga nahatooniga inimesi. Tõsi, et neil, kel naha all rohkem pigmenti, on väiksem melanoomi tekkimise risk. See ei vabasta neid aga päikesekaitsekreemidest, sest mõned nahavähi vormid, näiteks basaal- ja lamerakuline kartsinoom, tekivad peamiselt peopesadele ja taldadele.

Melanoom ei pruugi sünnimärgist välja areneda. Mõned patoloogid usuvad, et halvad sünnimärgid arenevad edasi melanoomiks, osad mitte. Melanoom võib tekkida ka mõnda mujale kehapiirkonda.

Melanoom võib tabada ka inimesi, kellel ei ole ühtegi sünnimärki. Ohtrate sünnimärkidega inimesed on riskigrupis, kuid melanoom võib ilmneda ka ühegi sünnimärgita inimesel.

Melanoom ei pruugi algselt üldse sünnimärgi moodi välja näha. Pigem võib melanoom alguses välja näha nagu sinikas, mis ei parane, või tume sõrme- või varbaküüne all asuv sõõr. Harvadel juhtudel ilmneb melanoom ka silmades.

Melanoom võib tekkida ka päikese eest varjatud kehapiirkonda. Näiteks sõrmede ja varvaste vahele, kaenla alla, suguelunditele.

Melanoom tekib ka vanemas eas. Eriti just sellesse ikka jõudnuil, kelle nooruses ei kasutatud päikesekaitsekreemi.

Melanoom on kõige surmavam nahavähi vorm. Melanoomil on teiste nahavähi tüüpide kõrval suurem suremuse protsent.

Melanoomi on varajase avastamise korral võimalik ravida. Mida varem melanoom avastatakse, seda suurem on ellujäämise tõenäosus. Näiteks, kui melanoom diagnoositakse ja seda ravitakse enne kolmandat staadiumi, on viieaastase haigusvaba elulemuse protsent 98.

Melanoom ei ohusta vaid päevitajaid ja solaariumis käijaid. Neil kelle perekonnaloos on melanoomi esinenud, on suurem risk melanoomi haigestuda. Uuringud ütlevad, et neil, kelle esimese astme sugulasel – emal, isal, õel või vennal – on esinenud melanoom, on 10-15% suurem haigestumisrisk.