Meie elu raskemaid hetki oli see kui meile öeldi, et meie esimene poeg sünnib veag ja me peaksime sellega arvestama edaspidises elus. Guugeldades saime teada, et see "viga" tuleneb sellest et looted arenevad eri kiirusel ning nii se ka läks õnneks. 2 nädalat peale sündi oli kõik normaalne. Emotsionaalne trauma oli elu suuremaid.
Praegu ei saa kõiki haigusi ikka eeluuringutega kindlaks teha. Terves maailmas sünnib haigeid lapsi.Mis siis viga oleks kui geeniteadus nii väga arenenud oleks.
Mäletan aega, kui sündis mul kolmas laps ja lastearst oli väga õnnelik, et esmaspäeva hommikul sündis ilus, terve ja tugev laps, kes hakkas kohe oma kangust näitama.Häda oli nii pesemise, kui mõõtmisega:).
Kurb. aga tõsi.ja need lapsukesed tuuakse ilmale, sest emad mõtlevad ainult end tahet peale.Aga , kas see lapsukene tahab sellist elu ja kes hakkab tema eest hoolitsema, kui ema ära väsib ja isa vastu ei pea pereelule?
sündis neid varem ka - lihtsalt peresid suhteliselt sunniti neist lastest loobuma ja nii nad kuskil lastekodudes vegeteerisid, kuni armastuse puudusest või kaasuvatest haigustest surid. Kusjuures siis ei olnud mingeid diagnostikaid ka raseduseelseks diagnoosiks. Nüüd vähemalt tead ette osa asju ja saad raseduse katkestada. Lihtsalt nüüd on need lapsed peredes ja nende elu tehakse võimalikult nö tavalise lapse järgi. Ma ütleks, et liiga palju on meil roolijoodikuid; liiga palju on meil perevägivallatsejaid, liiga palju on meil mugavusaborte, liiga palju on meil teiste halvustajaid.... Need on asjad, mida tõesti täiskasvanud inimene saab valida - käitun nii või käitun naa. Haige lapse sündi ei saa sageli valida ja ega valitakski, kui oleks selline võimalus. Teise inimese surma üle otsustada ei ole aga kellegi õigus. Muide - osa avastatud haiguseid/deformatsioone on ka ravitavad ja laps ei pruugi jääda puudega.
KOMMENTAARID (7)