Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
8. mai 2017, 10:40

Kahjutu, kuid tüütu tervisehäda – soolatüükad (2)

Soolatüügaste ravi põhineb peamiselt kodusel iseravimisel. Suurim oht selle juures on, et soolatüüka asemel ravitakse mingit muud nahamoodustist, mis vajaks ehk teistsugust lähenemist. Kuidas aru saada, et tekkinud nahamoodustis on ikka kahjutu soolatüügas?

Soolatüükad on viiruslikku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) päritolu papillomatoossed vohandid nahal, mis esinevad enamasti jalataldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. "Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga inimesed," ütleb Erakliiniku Vitaclinika üldkirurg Natalja Žilkina.

Soolatüügas on nööpnõelapea suurune või suurem nahavärvi kõvem sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja sisaldada isegi verd. Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevad välja näha.  Kõige sagedamini esineb harilikke tüükaid ehk soolatüükaid, mis ilmuvad labakätele, sõrmedele ja varvastele kas üksikult või grupis. Samuti esineb jalataldade tüükaid, mis on sageli valulikud ja alluvad raskesti ravile.

Miks soolatüükad tekivad?

Et viiruslike tüügaste tekkepõhjus on papilloomiviirus, kandub see tavaliselt edasi otsese kontakti kaudu, mõnikord aga läbi esemete, mida oli kasutanud nakatunud inimene.

Soolatüükaid tekitav viirus tungib katkisest nahast läbi, liigub agressiivselt pealisnaha põhjakihti ja hakkab seal paljunema.

Soolatüügastega on sageli hädas inimesed, kellel on väga kuiv nahk. Kuival nahal on lõhed, mida inimene palja silmaga ei näegi. Viirus aga tungib neist lõhedest sisse. Viiruse võib saada igalt poolt, isegi bussis käsipuust kinni hoides.

Jalataldade tüükad saab suure tõenäosusega külge spordiklubidest ja spaadest.  Seepärast tulekski spordiklubide riietusruumides alati kanda plätusid.

Soolatüügaste tekkimist soodustab organismi üldine kaitsevõime langus, immuunsüsteemi nõrgenemine, ka närvipinge ja stress, samuti jäsemete liighigistamine ning ebamugavad jalanõud.

Kuidas soolatüükaid ravida?

Soolatüügaste ravi põhineb peamiselt kodusel iseravimisel. "Eks põhiliselt patsiendi ju kodus ise ravivadki. Efektiivsus sõltub paljuski sellest, kui hoolsalt kodus asjaga tegeletakse," nendib Tartu Ülikooli kliinikumi nahaarst Kristi Abram.

"Suurim oht iseravimise juures arsti vaatevinklist on see, et soolatüüka asemel ravitakse mingit muud nahamoodustist, mis vajaks võib-olla teistsugust käsitlust," lisab ta. Seega on nahaarstil vaid üks soovitus: igaüks, kes oma kehalt soolatüüka sarnase nahamoodustise avastab, peaks esimese sammuna mitte apteeki, vaid nahaarsti vastuvõtule minema. Iseravimisel on ka muid ohte: viiruslikud tüükad võivad nakatada teisi pereliikmeid, tüügast vigastades võib selle all tekkida põletik või mädanik. Ka on viiruslikel tüügastel on kombeks kasvada suuruselt ja arvuliselt.

Kuna soolatüükaid põhjustavad viirused jätavad endast immuunsuse, võivad tüükad iseeneslikult paraneda nädalate, kuude või aastate jooksul, olenevalt inimesest.

Kõige levinum soolatüügaste ravimeetod on nende kirurgiline eemaldamine vedelat lämmastikku kasutades (krüo ehk külmravi), sügavate tüügaste puhul on näidustatud laserkirurgiline või kirurgiline ravi. Kasutatakse ka kooriv-söövitavat ravi ning suurte laialdaste tüügaste raviks soovitatakse kuumasid vanne. Oluline on isiklik hügieen ja higistamise vähendamine.

"Tavaliselt on eelistatuim meetod külmutamine, sest see on odavam ja kättesaadavam. Laserit peaks kasutama väga raviresistentsetel juhtudel. Meil Tartus kahjuks vastavat aparaati praegu töös polegi," nendib dr. Abram.

Erakliiniku Vitaclinika üldkirurg Natalja Žilkina on aga veendunud laserravi pooldaja. "See protseduur on täiesti valutu ja valdaval enamikul juhtudest anesteesiat vaja ei lähe. Kuid kui patsiendi valulävi on äärmiselt madal, saab soolatüükaid eemaldada ka kohaliku tuimestusega," selgitab ta.

Tasub ka teada, et laseriga tüüka eemaldamise protseduur kestab vaid loetud minutid ning taastumisaeg kestab kõige rohkem kümme päeva, sõltuvalt  tüüka suurusest ja selle asukohast. Külmutamine valulikum, kuna seda tehakse ilma tuimastussüstita ja sageli peab tegema mitu protseduuri. Pärast protseduuri kulub mitu kuud, enne kui nahk täielikult paraneb.

Lisaks on müügil ka monoklooräädikhappel põhinev preparaat, mille kasutamine pole valulik ning seda määratakse sageli lastele. "Lapsevanem peab seda soolatüükale määrima kord nädalas, lasta kuivada ja katma plaastriga," kirjeldab Žilkina lisades, et nädala pärast on monoklooräädikhappe mõjul tüüka pealmine kiht lahustunud.

Mõnikord on vaja protseduuri ka korrata, kuna hape eemaldab ainult tüüka pindmise kihi, kuid viie nädalaga on preparaat Žilkina kinnitusel soolatüüka ära "söönud".

Kuidas soolatüükaid vältida?

·         Ära näri sõrmeküüsi - vigastatud nahalt pääseb viirus sisse.

·         Ettevaatlust raseerimisega, see soodustab viiruste levikut.

·         Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt.

·         Soolatüügastele meeldib niiske keskkond, naha pind tuleb hoida kuiva ja puhtana.

·         Kanna ühiskondlikes pesemiskohtades jalanõusid.

·         Soolatüükaid nokkida ei ole hea, sest see levitab viirust.

·         Soolatüügas võib levida küüneviili või pimsskiviga. Tüügast töödeldes ära kasuta vahendeid teistel nahapiirkondadel.