Tervishoid ägab hooldustöötajate puuduses (8)

 „Selleks, et tulevikus tagada piisav arv kvalifitseeritud hooldustöötajaid on tarvis välja töötada ja rakendada plaan töötasu suurendamiseks ning panustada hooldustöötaja ameti atraktiivsemaks muutmisesse,“ rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits eile toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmete ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhtkonna kohtumisel, kus kõne all oli hetkeolukord ja võimalused hooldustöötajate arvu suurendamiseks.

2015. aastal oli Eestis 3668 hooldustöötajat, kuid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raporti järgi omab tervishoius töötavatest hooldustöötajatest kvalifikatsiooni hinnanguliselt vaid viiendik.

„Hooldustöötajate kvalifikatsiooni parandamine on väga oluline samm tõhustamaks kogu tervishoiusüsteemi. Kvalifitseeritud hooldustöötajate osakaalu suurenemine tähendab, et teised tervishoiuspetsialistid ei pea neid nii palju juhendama. Samuti on võimalik suurendada kvalifitseeritud hooldustöötajate tööülesannete hulka ja vastutuse ulatust,“ selgitas Ülle Ernits.

OSKA raporti järgi vajavad lähema kümne aasta jooksul tõenäoliselt asendamist pooled aastal 2015 hooldustöötajana töötanutest – osa neist vajab vahetamist vanuse tõttu ja osa selle tõttu, et siirduvad valdkonnast välja või teistele kutsealadele. Kui hooldustöötaja tasemeõppes jätkatakse senise lõpetajate arvuga, omandab perioodil 2017–2025 hooldustöötaja kvalifikatsiooni orienteeruvalt 1750 inimest. Oluline osa neist siirdub tõenäoliselt tööle sotsiaalhoolekandesse. Tervishoiu valdkond saab arvestada perioodil 2017–2025 1140 kvalifikatsioonini jõudva hooldustöötajaga, kuid enamik kvalifikatsiooni omandajaist juba töötab tervishoiusüsteemis, olles enamasti sisenenud süsteemi kvalifikatsioonita hooldustöötajana.