Liigume
22. mai 2017, 14:00

Iga televiisori ees istutud tund vähendab eluiga! Hakka TREENIMA! (1)

Kehaline aktiivsus on lihaskontraktsiooni abil toimuv keha liikumine ruumis, mille käigus energiakulutus tõuseb üle puhkeoleku taseme.

Kehaline aktiivsus jagatakse pulsisageduse alusel madala, keskmise ja kõrge intensiivsusega tegevusteks ehk vastavalt kergeks, mõõdukaks ja tugevaks kehaliseks aktiivsuseks. Näiteks jooksu ja pallimänge loetakse kõrge intensiivsusega tegevusteks, kus koormusel tõuseb oluliselt pulsisagedus ning tekib higistamine ja hingeldus; tempokas kõnd ja rahulik jalgrattasõit on keskmise intensiivsusega liikumised, kus pulsi- ja hingamissagedus kiirenevad, kuid üle selle on võimalik kõnelda. Madala intensiivsusega tegevused on suurema energiakuluga kui puhkeolek, kuid tegevustega ei kaasne märgatavat pulsi- ja hingamissageduse kiirenemist.

Kehale rakenduv koormus ning ainevahetuslik efekt sõltuvad liikumise sooritamise tempost (tegevuse intensiivsusest), inimese soost, kehalistest ja ealistest parameetritest. Tabelis on koormuse intensiivsuse järgi ära jaotatud levinuimad kehalised tegevused. 

Tervise huvides on vajalik vähendada (järjestikust) istumisaega ning suurendada igapäevast kehalist aktiivsust. Uuringud demonstreerivad otsest seost istumisaja pikkuse (eriti vabal ajal) ja rasvumise vahel. On leitud positiivne seos televiisori vaatamisaja ja SVH ning üldise suremuse vahel. Televiisori vaatamine rohkem kui 4 tundi päevas suurendab üldist suremust 46% ja suremust SVH-sse 80%. Veerman jt täheldavad, et iga televiisori ees istutud tund vähendab eluiga ligikaudu 20 minuti võrra nii meestel kui ka naistel, kes on vanemad kui 25 aastat. Istumisaja vähendamiseks on soovitatav viibida rohkem õues või eemal tavapärastest siseruumidest – väljas käimisega suureneb energiakulu, suureneb liikumisele kuluv aeg ja tõuseb kasu tervisele (paraneb kehaline võimekus, väheneb ülekaalulisuse risk jne). Pikaajalised istumisperioodid võivad ohustada metaboolset tervist ka normikohaselt aktiivsetel inimestel – väheneb lipoproteiin lipaasi aktiivsus (suureneb rasvumise risk) ja istumise mõjul võib kujuneda insuliin-resistentsus.

Kehalise aktiivsuse näited koormuse intensiivsuse järgi:

Kuigi aeroobse treeningu maht on suurim kõikidest treeningutest, ei ole veel palju andmeid selle kohta, mis juhtub kehaga, kui seda üle soovitatud hulga koormata. Täiskasvanute osas on teada, et kasu tervisele suureneb keskmise intensiivsusega liikumise puhul liikumishulga tõusuga kuni 300 minutini nädalas ning kõrge intensiivsuse juures kuni 150 minutini nädalas. Ülemäärase intensiivsusega või liiga kaua kestvad treeningud võivad olla ülekoormuse põhjuseks ning toovad tervisele kasu asemel kahju. Eriti ohustatud grupiks on siinjuures SVH-ga patsiendid, kes alustavad liiga hasartselt kehalisi treeninguid pärast pikemat istuva eluviisi perioodi.

Varasemalt väheaktiivsetel ja krooniliste haiguste põdejatel on treeningutega alustades soovitatav käia arstlikus kontrollis ja testida oma kehalist võimekust ning määrata kindlaks sobiv liikumistase.

Väljavõte Tervise Arengu Instituudi 2017. aastal avaldatud raportist "Eesti toitumis- ja liikumissoovitused".