Keha

Salakaval hambajuurepõletik - mis haigus see on? 

Silja Paavle, 16. mai 2017 12:17
Foto: PantherMedia / Scanpix
Vähe on inimesi, kes pole kunagi tundnud hambavalu. Vahel viitab valu ägedale hambajuurepõletikule, mis on üpris levinud hammaste tervisega seonduv murekoht.

Unimed Ühendatud Kliinikute hambaarst Anne-Ly Elhi räägib, et põletikus juurega hammas võib olla lagunenud, täidisega või ka juba varasemalt juureravi protseduuri läbinud. Mõnikord võib tema sõnul põletikus hamba kõrval ka ige üles paistetada ning hammas tunduda katsudes kergelt liikuv.

Samal teemal

"Hambajuurepõletik ehk periodontiit on hamba juuretippe ümbritsevate kudede põletikuline seisund, mis tekib üldjuhul ravimata jäänud hambaaukude tõttu," lausub Elhi, et mikroobid pääsevad läbi aukude hambasäsisse ning liiguvad hamba juuretippudeni. Selle tulemusena lakkab hambas verevarustus ja hammas niiöelda sureb. Hambajuurepõletik võib hambaarsti sõnul tekkida ka trauma või ravimata jäänud igemehaiguse tõttu.

Anne-Ly Elhi rõhutab, et tegu on üsna salakavala haigusega. "Me märkame põletikku üldjuhul vaid siis, kui see on ägedas faasis – hambavalu on väljakannatamatu, hambaga süüa ei saa ja halvimal juhul on ka pool nägu paistes," sõnab ta. Krooniline hambajuurepõletik aga ei anna hambaarsti kinnitusel endast mingil moel märku ning patsient ei pruugi teadagi, et tema hammastega on midagi valesti. "Selline põletik avastatakse enamasti hambaarsti visiidil juhuslikult röntgenülesvõtte kaudu," nendib Elhi lisades, et mõnikord võib hambajuurepõletiku reeta vaid hamba lähedale tekkinud „punn”, kust aeg-ajalt immitseb halva maitsega vedelikku.

Hamba juureravi on hambaarsti sõnul aeganõudev ettevõtmine, sest hamba sisemus tuleb hoolikalt puhastada ja juurekanalite süsteem tihedalt täita. "Hambad on keerulise ehitusega ning sellepärast tehakse juureravi mikroskoobi all," selgitab ta.

Juureravi käigus parandatakse ka varasema ravi käigus tekkinud vigu: puhastatakse avastamata juurekanalid, eemaldatakse vana juuretäidis ja muu liigne juurkanalitest ning suletakse juurekanalis tekkinud avad. "Kuna tegemist ei ole lihtsa protseduuriga, siis kõige parem oleks muidugi ennetada juurepõletiku teket," rõhutab ta. Hambaarsti sõnul on see täiesti võimalik, kui hoolitseda oma hammaste eest järjepidevalt ning käia regulaarselt profülaktilistel hambaarstivisiitidel. Nii avastab arst probleemi enne, kui see on paisunud suureks ja valusaks.

Unimed Ühendatud Kliinikute hambaarst Piret Kaasik lisab, et mõnikord võib juureravi ka ebaõnnestuda. "Sellisel juhul on esimene valik ravi kordamine, mille tulemusena hammas ikkagi enamasti paraneb," räägib ta.

Ka ümberravis kasutatakse hambaravi mikroskoopi, et suurenduse abil eemaldada juurekanalitest täidised, leida avastamata jäänud kanalid, töötlemata pulbiruumi või kanalite osad ning lisakanalid.

Kui hammas on aga juba ulatuslikult lagunenud ja väga vähese luulise kinnitusega, siis ei suuda paraku ka kõige parem hambaarst imet teha. "Mikroskoobiga töötades võib näha juuremurdu, juurekanalite seintes kulgevaid mõrasid ning ulatuslikke perforatsioone," selgitab Kaasik, et selliseid hambaid ravida ei saa ning need tuleb eemaldada. Hambaarst märgib, et hamba eemaldamine on hambaravis siiski kõige äärmuslikum otsus. "Oma hammas on kunsthambast parem ning kui vähegi võimalik, siis üritatakse säilitada loomulikku hammast," põhjendab ta.

Kaasik rõhutab, et eemaldatud hamba kohta ei tohi kauaks jätta tühjaks, vaid asendada see võimalikult kiiresti implantaadi ning krooniga, naaberhammastele kinnitatud sillaga, suust eemaldatava proteesiga või leida arstiga konsulteerides mõni muu lahendus.