Lapse arengu huvides eelista nokitsemist nõudvaid mänguasju 

"Kui mu esimene laps oli pooleteisetaastane, avastasime, et meil on kõikvõimalikke tulede-viledega piiksuvaid, laulvaid ja niisama viisikesi esitavaid mänguasju nii palju, et need ei taha lapse kappidesse-kastidesse äragi mahtuda," rääkis viieaastase Markuse ja kolmese Robini ema Helin. "Muidugi laps esialgu vaatas neid ja õppis nuppudele vajutama, et tuled ja viled uuesti tööle panna. Midagi muud tal aga nendega teha polnud, ikka vudis ta peagi minu juurde kööki ja mängis seal pigem suvaliste lusikate-kaussidega – kuni kaotas nende huilgavate asjade vastu üldse huvi."

Oodatud kingituste nimekiri

Kui sündis teine laps, tegi Helin sugulastele-sõpradele ettepaneku: tal on olemas vajalike asjade nimekiri, kes tahab midagi kinkida, võiks enne temaga nõu pidada. „Natuke kõhe oli alguses küll selliseid ettekirjutusi tegema hakata, aga vanema poisi tarbetult seisvate mänguasjade virna vaadates sain sellega hakkama, “ ütleb Helin. „Ämm algulses küll kaebles, et tal on pooleteisemeetrine karu juba välja vaadatud, aga leppis siiski ja valis kingituse minu kokku pandud nimekirjast. Nii saimegi katsikulistelt nii iga päevaselt vaja minevaidkasutatavaid beebitarbeid jakui ka just selliseid mänguasju, mida ise lapsele vajalikuks pidasin.“

Sest saati hakkaski nii olema: olgu sünnipäev või jõulud, ikka helistasid sugulased Helinile ja uurisid juba aegsasti, mida lastele kingituseks valida. „Eks seal natuke mängis kaasa ka see, et olin enne teise lapse sündi läinud kasvatusteadust õppima – ju siis leiti, et olen selles vallas asjatundja ja tasub mind tõsiselt võtta,“ naerab Helin. „Igatahes mina olen sellise elukorraldusega väga rahul ja uuendan oma nimekirjau pidevalt, sest lapsed ju kasvavad ja ka uusi asju, mida tasub tahta, tuleb aina juurde. Endalgi on muretu, kunagi ei pea hakkama pead murdma, mida põnnidele kinkida, alati saab nimekirja ette võtta.“

Kui nimekirjas on mõni kallim asi, teevad sugulased tihtilugu kingituse mitme peale. „Legokomplektid näiteks on ju päris kallid, samas on need minu poiste suurimad lemmikud,“ märgib Helin. „Eriti tore on nende juures see, et nii väiksematele mõeldud Duplo klotsid kui ka suuremadt nn päris legod sobivad omavahel kokku ja nii on ehitamiseks lõputult võimalusi. Poistele väga meeldib nende kallal nokitseda, ühtelugu on lastetoa nurgas mõni uus arhitektuuriime, mille nad kahepeale kokku on pannud – Robinist on vanemale vennale aina rohkem asjalikku abi.“

Nokitsemine arendab aju

Koolieelses eas ongi eriti oluline pakkuda lapsele tegevusi, kus tuleb väikeseid osi omavahel kokku sobitada ja ühendada, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega väikeseid esemeid. Sellised tegevused arendavad lapse käelaba- ja sõrmelihaseid ning lihvivad seeläbi silmamõõtu, käteosavust, silma ja käe koostööd jm. Käeline osavus  suurendab lapse iseseisvust ja on otseselt seotud tema probleemide lahendamise oskuse ning õppimisvõimega.

“Juba meie esiemad arendasid oma lapsi, põimides igapäevatoimetustesse just laste käelist tegevust soodustavaid ülesandeid – näiteks pandi lapsed lõnga kerima või herneid sorteerima,” ütleb Aigi Jukk, arendavate pärimustaustaga mänguasjade tootmisele keskendunud ettevõtte Vippa üks eestvedajaid. “Peenmotoorika ja puutetundlikkus on olulised lapseste tähelepanu, mälu, mõtlemise, ruumilise taju, koordinatsiooni, kujutlusvõime ja kõne arengus. Edaspidi aitab peenmotoorika lapsel paremini riietuda, joonistada ja kirjutada. Seepärast oleme meie pööranud erilist tähelepanu mänguasjadele ja õppemängudele, mis arendavad peent käelist tegevust ja loovat mõtlemist. ”

Peenmotoorika arendamiseks vajalikke punumis-, nööpimis- ja nöörimismänge saab igaüks lastele ka ise nuputada-valmistada. Näiteks võib meisterdada lihtsa väikese tegelusvaiba, millel saab nööpi läbi nööpaugu pusida, tõmblukku avada-sulgeda või paelte sidumist harjutada, õmblemises osavamad võivad kõik need tegevused siduda mõne riidest õmmeldud looma või nukuga.

Kellel meisterdamiseks aega või oskust napib, peaks poes lelusid valides kogu aeg meeles pidama küsimust: kuidas see lapse arengule kaasa aitab? Kindlasti tuleb silmas pidada ühtviisi nii vaimset kui ka kehalist arengut.

Mänguasi peaks olema ühtaegu nii kasulik kui ka põnev ja huvitav, see peaks andma lapsele võimaluse tööle panna oma kujutlusvõime. “Lapsed on uskumatult loovad,” tõdeb Helin. “Markus sai kord kotitäie erinevas mõõdus puitjublakaid – kord on need tal sõdurid, kord kõrbeloomad, kord laulupeoks üles rivistatud koorid. Seda asjatamist vaadates on eriti hästi näha, kui vähesega võivad lapsed läbi ajada ja kui hoogsa kaarega võib nende fantaasia mänguhoos lennata.”     

Arendavad mänguasjad

Igas vanuses vajab laps lelusid, millega mängides ta õpib ja areneb.

1-2 kuud. Voodikarussellid, voodi ja vankri kohale riputatavad kõristid.

3-5 kuud. Mängukaar, aktiivsuskeskus, kõrisevad ja piiksuvad lelud.

6-8  kuud. Mängulaud või matt, millel saab asju asju katsuda, vajutada, keerata, ja taguda, erineva pinnaga lehekülgedest raamatud, klotsitünn jmt.

9-11 kuud. Lisanduvad kujundite sorteerimise alused, sorteerimismajad jmt.

Aastane laps. Lükatavad ja tõmmatavad mänguloomad, lihtsamad mosaiikmängud, klotsi- või raampusled, rütmipillid, suuremad pehmed ehitusklotsid jmt.

Kaheaastane. Mälul ja loogikal põhinevad mänguasjad (pusled, üksteise sisse käivad mänguasjad, paaride leidmise mängud, voolimissavi, raamatud, legod jmt.

Kolmeaastane. Menukaks muutuvad rollimängud: poemüüja, juuksur, arst, politseinik, jõukohased on juba ka nöörimis- ja punumismängud jm.

4-5 aastane. Konstruktorid ja legod, keerulisemad pusled, lauamängud, rollimängud, tööriistad, käsitöö- ja kunstikomplektid jmt.

 Pere lauamänguõhtud

Hea võimalus perega koos aega veeta on juurutada koduseid lauamänguõhtuid. Mänge leiab kauplustest tohutus valikus ja igale vanusele ja– näiteks nelja-aastane on juba täiesti suutelinesuudab reeglid meelde jättma ja mängidma. Kui vaja ja mäng seda võimaldab, võib reegleid pisut lihtsustada, et ka pere noorimad saaksid kaasa lüüa.

Saatke lapsed õue mängima!

Emal-isal tasub lapsepõlve meelde tuletada ja aidata oma võsukestel värskes õhus tegevust leida.  

Telk püsti! Kui koduaias pole mängumaja, sobib hästi ka telk. Lastele meeldib telgimiljöö -– põnev ja veidi saladuslik – ning nii saavad nad värskes õhus olla ka vihmasema ilmaga..

Onn aeda. Käepärastest materjalidest ajutise onni ehitamisega saavad vähegi suuremad lapsed ise hakkama,  tuleb vaid juhatada kätte koht ja anda materjalid. Kui onn ehitatakse tekkidest-linadest-kardinatest, tuleb nende kinnitamiseks varuda hea hulk pesupulki.

Pesupäev. Kuum suvepäev on just õige aeg, et kõik nukuriided puhtaks küürida. Hea võimalus näidata pesumasina kõrval üles kasvanud lastele, kuidas see töö omal ajal käis. Pesupäevast võib lõpuks kujuneda veesõda või mudasupi keetmine.

Lastekontsert.  Isegi suure kortermaja ümber on nii palju ruumi ikka, et lapsed saaksid korraldada õues kontserdi ja kanda ette kõik lasteaias õpitud laulud. Laske lastel endil kokku panna kava ja teha kuulutuse –- ja hoolitsege selle eest, et kontserdil oleks ka publikut.

Teatrietendus. Kontserdiga sarnase korraldusega ettevõtmine. Aidake lapsi kostüümide ja dekoratsioonide materjaliga ning olge tänulikuks publikuks.

Olümpiamängud. Aladeks võivad olla ümber maja jooksmine, liivakasti hüppamine, jalgrattasõit, võidu kukerpallitamine, palli- või kummikuvise jmt. Võitjatele saavad lapsed ise medalid valmistada.

Aardejaht. Selle mängu peaksid ette valmistama lapsevanemad või suuremad õed-vennad. Tuleb mõelda välja kohad, kuhu peita vihjekaardid. Iga vihje peaks juhatama järgmiseni, viimaseks vihjeks on kaart, mis näitab kätte peidetud varanduse asukoha. Varanduseks võib olla kastike komme või väike kott müntidega, mille eest lapsed saavad hiljem poes midagi valida.

Tuleta meelde oma lapsepõlvemängud –- rahvastepall, kummikeks, kull, uka-ukakas/trifaa, mädamuna jmt –- ja õpeta neid lastele.

Allikas: OÜ Vippa