Meeled

Nina nagu koeral: inimese lõhnataju ei jää teiste loomade omale alla  (7)

Piret Pappel, 20. mai 2017 04:00
POLEGI NII ERINEVAD: Inimese haistesibulates on sama palju närvirakke kui suurel osal teistest loomaliikidest ning mõningaid lõhnu tajub inimene paremini nii koertest kui ka närilistest, näiteks vere lõhnakomponente ja banaanile aroomi andvat amüülatsetaati.Foto: Vida Press

Hea jäljekoer leiab inimese lõhnajälje ka vihmasabina järel ning gambia hamsterrotid otsivad nuhutades maamiine. Inimloomade haistmismeelt peetakse seevastu kehvakeseks. Lausa kõige tömbimaks meie meeltest. Kuid USA psühholoogiaprofessor väidab, et arusaam inimese nigelast lõhnatajust ei pea paika.

Me naudime küll juustu ja veini aroome, kuid eluks vajaliku info saame suuresti nägemismeele kaudu.

Nii on pikalt usutud, et haistmine on inimese kõige kehvem meel. See teooria võib aga olla vananenud ja väär, nagu kinnitab mainekas ajakirjas Science ilmunud artikkel, mille autoriks on Rutgersi ülikooli psühholoogiaprofessor John McGann.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

27.12.2016
Tunned lõhnu halvasti? Loe, mida see ütleb su tervise kohta!
25.11.2016
Kuidas parfüümi valida? 3 nippi, et teeksid õige valiku!
10.12.2015
Mida ütleb lõhnataju su tervise kohta?
20.05.2015
Kõnekas nina