1. Kontrollimatu vajadus magada, sageli sobimatutel hetkedel
Tunned end pidevalt väsinuna. Sul on kogu päeva jooksul raske ärkvel ja erksana püsida. Osadel selle tõve küüsis olijatel on keskendumisraskusi, mäluhäireid või ootamatuid tujumuutusi.
2. Lihaste nõrgenemine tugevate emotsioonide puhul: piinlikkus, naer, üllatus, viha
Selle nimi on katapleksia. Su pea võib rinnule langeda, nägu või lõug longu vajuda või siis põlved nõrgaks minna. Need häired võivad kogu su keha nii nõrgaks teha, et sa kukud kokku. Mitte kõigil narkoleptikutel pole katapleksiat, aga katapleksia võib olla narkolepsia märk.
3. Une kehv kvaliteet või unekatkestused
Kui sa teinekord öösel korraks virgud, on see normaalne. Aga narkolepsia puhul juhtub seda öö jooksul korduvalt. Nii tunned end hommikuti väsinult ja tegu on tõsise probleemiga, mis mõjutab su elukvaliteeti.
4. Uinudes või ärgates tunned, et ei suuda liikuda ega kõnelda
Selle nimi on uneparalüüs ehk unehalvatus. Võid ka tunda, et sa ei suuda sügavalt hingata ning see kogemus on häiriv ja hirmutav.
5. Eredad ja sageli hirmutavad unenäo sarnased kogemused uinudes või ärgates
Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid. Kirjeldatakse sageli kui luupainajaid või väga eredaid unenägusid, mis tunduvad reaalsena. Võid unne vajudes kuulda helisid ja sõnu või näha soovimatuid nägemusi. Sageli kaasneb uneparalüüs.
Sul ei pea olema kõiki neid sümptomeid, et saada narkolepsia diagnoosi. Samas ei tähenda mõne sümptomi esinemine, et sul tingimata narkolepsia on. Aga kui neid esineb, siis tasuks sul pöörduda spetsialistide poole – eriti kui sinu elu juurde kuulub autoroolis olemine.
Kommentaarid (0)