Kuidas ärevas ja hirmu täis maailmas ärevuse ja hirmuga toime tulla? (7)

Ajalehe Metro reporter Ellen Scott kirjutab teda vaevavast ärevushäirest. Vahel on hirm, et kui kõik tuled pole kodunt lahkudes kustutatud, järgneb tulekahju. Kui seitse korda lukustatud ust ei kontrolli, tulevad raudselt vargad. Selliseid hetki on ka neil, kes ärevuse käes pidevalt ei põe. Kui aga kuuled veel sündmustest nagu Manchesteri terrorirünnak või muu kohutav tragöödia, siis hirm ja ärevus maailma ees vaid süvenevad.

Ka siis, kui ennast rahustada, et hirm on irratsionaalne, maailm pole tegelikult nii hirmus, siis võib pidevalt sinuni jõudev negatiivsus ikkagi laastava mõjuga olla. Iga kord, kui teed lahti mõne sotsiaalmeedia kanali või uudisteportaali, vaatab vastu surm ja häving. Ja väga kiiresti tekib tunne, et ohutuid kohti polegi. Ei julge reisida, ei julge majastki välja astuda.

Kiireid lahendusi ärevusele ei ole, aga mõned nõuanded siiski. On täiesti normaalne ennast vahel elektroonilises mõttes "välja lülitada". Näiteks Facebooki saab mõneks ajaks deaktiviseerida. Maailm meie ümber tekitab tunde, et peame kogu aeg olema informeeritud, kuid tegelikult pole see päris tõsi. Kogu aeg peab informeeritud olema vaid ajakirjanik või poliitik.

Vahel aitab ka lihtsalt numbritele otsa vaatamine. Lihtne on uskuda, et oled ohus, kui reisid ühte või teise riiki. Aga kas iga päev juhtuvad selles riigis terrorirünnakud? Need ei ole ju tegelikult tavalised sündmused. Kui mõtleme need tavalisteks, siis nad selleks ka muutuvad. Näiteks hukkus Suurbritannias 2011. aastal 693 inimest, sest nad kukkusid trepist alla. Reisil Inglismaale väldid kõiki treppe? Vaevalt.

Kui sul on probleeme ärevusega või tunned, et maailm on liiga suur, liiga hirmus või liige keeruline, pöördu abi otsimiseks vastava spetsialisti poole. Otsi abi ja ära lase hirmul oma elu kontrollida.