Milliseid vitamiine vajab organism suvelperioodil enim? Apotheka apteeker Kerli Valge toob välja kolm sellist.
D-vitamiin
Paljud inimesed katkestavad suvelperioodiks D-vitamiini võtmise, kuid see on viga. Erinevad uUuringud on tõestanud, et meie laiuskaardil vajavad eestlased D-vitamiini lisamanustamist aasta läbiringselt. D-vitamiini vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil.
Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on neil, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas, saamata nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka aktiivselt spordiga tegelevad inimesed ning eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.
D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse D3-vitamiini D3 – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.
Eestis on viimastel aastatel suurendatud igapäevase D-vitamiini tarbimissoovitusi – täiskasvanutel soovitatakse võtta iga päev 10 mcg (400IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800IU/p) ja enam. Ka apteekides on uuemate D-vitamiini preparaatide üksikannus varasemast suurem – kuni 4000 IU/p.
Vajalik on teada, et D-vitamiini puuduse korral tuleb manustada vitamiini preparaati suuremates annustes. Vastavalt vereanalüüsi tulemusele järgi saab arst või apteeker soovitada vitamiini taseme tõstmiseks sobivat D-vitamiini annust.
A- ja E-vitamiinid
A- ja E-vitamiinid kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mille üks põhjustajaid on UV- kiirgus. PealeLisaks sellele kaitsevad A- ja E-vitamiinid rakke ka enneaegse vananemise eest, mida põhjustab samuti liigne UV- kiirguse saamine. Peale selle aitab A-vitamiin kaasa naharakkude ja epiteelkoe moodustumisele. Organism vajab A-vitamiini, et võidelda päikese kahjulike mõjude eest. Lisaks aitab see vitamiin kiiremini taastuda päikesepõletusest. Apteegis on saadaval ka A- ja E-vitamiinide komplekspreparaate.
Vitamiine, mis soodustavad ühtlase päevituse teket, tuleb hakata kasutama umbes paar nädalat enne päevitamist.
Inimesed, kes tahavad suvist jumet kauem säilitada, võiksid sügise esimesel poolel mõelda A-vitamiini eelühendi beetakaroteeni peale. See on omal kohal ka sellisel juhul, kui ees ootab soojamaareis. Kapsleid võiks hakata võtma nädal-kaks enne reisi, et valmistada nahk ette päikese käes viibimiseks. Beetakaroteen aitab nahal kiiremini taastuda, vältida liigset kuivamist ning soodustada jume tekkimist ja püsimist. Teisalt on A-vitamiin oluline silmade tervisele ja seda kasutatakse normaalse nägemise hoidmiseks. A-vitamiini leidub näiteks loomamaksas ja kalamaksaõlis.
C-vitamiin
C-vitamiini vajatab organism immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha ja igemete toetamiseks ning raua imendumiseks, samuti väsimuse ja stressi peletamiseks.
Kui viibida suvel palju päikese käes, võiksid organismis olla korralikud C-vitamiini varud. Seda peaksid lisaks manustama näiteks suitsetajad ja ka rasedad ning imetavad emad. Selle vitamiini vähesusest annab aimu pidev väsimus, valusad liigesed, lisaks võivad haavad ja luumurrud võivad tavalisest aeglasemalt paraneda. C-vitamiini puudus soodustab aneemia kujunemist, sest C- vitamiini on vaja raua omastamiseks. C- vitamiini on organismil jaoks vaja ka immuunsüsteemi tugevdamiseks. Apteekides on saadaval erinevaid preparaate, valida on tablettide, lahustuvate tablettide, närimistablettide ja pulbri vahel.
Parim aeg C-vitamiini varude täiendamiseks on just suvine periood, kui nii metsas kui ka aias on paljuleidub ohtralt erinevaid marju. Eriti C-vitamiinirohked on mustad sõstrad. C-vitamiini leidub kõvasti ka kibuvitsamarjades, astelpajus, aga ka kiivis, värskes kartulis, tomatis, virsikus ja paprikas. Lisaks sisaldavad seda ka erinevad tsitruselised, maasikad, spinat ja brokoli.
Kommentaarid